Kuigi loomaomanikel võib olla palju toredaid lugusid sellest, kuidas nende kass või koer on teistest loomadest kahtlemata targem, on sel teemal tehtud üsna vähe teaduslikke uuringuid.
Kumb on targem: kass või koer?
Üks moodus on vaadelda ja võrrelda kasside ning koerte aju, ent mõned teadlased on arvamusel, et aju suurus (kassidel 0,9 protsenti ja koertel 1,2 protsenti kehamassist) ei näita, kui intelligentse loomaga on tegu, kirjutab Live Science.
Aju suuruse asemel tuleks vaadelda hoopis närvirakke. Ajupiirkonnas, mis tegeleb informatsiooni töötlemise, probleemide lahendamise ja tajuga, on kassidel 300 miljonit ja koertel 160 miljonit närvirakku. Sellest hoolimata pole kasside võimeid kuigi palju uuritud ja põhjuseks võib olla see, et kassidega on üsna keeruline koostööd teha. Psühholoog Christian Agrillo ütles oma kogemustele tuginedes, et tema arvates on näiteks kaladega lihtsam töötada kui kassidega.
Koerte intelligentsust on aga lähemalt uuritud ja eksperimente läbi viidud. Näiteks suudavad koerad esemeid kategooriatesse jagada ja mingil määral mõistavad koerad sedagi, mida omanik mõtleb.
Teadlased on arvamusel, et kuna kassid on üsna intelligentsed, siis on võimalik neile teatud asju õpetada, kuid see ei tähenda, et kassidel oleks loomupäraselt sarnaseid võimeid, mis on paljudel teistel loomadel. Eksperimentidega on näiteks suudetud tõestada, et kassid mõistavad käežeste samamoodi nagu koerad.
Nii kassid kui koerad on suutelised lahendama lihtsaid nuputamisülesandeid, mille preemiaks on toit. Kui aga peaks selguma, et tegemist on raskema nuputamisülesandega, siis pöörduvad koerad abi saamiseks inimeste poole, samas kui kassid üritavad järjekindlalt ise hakkama saada. See ei tähenda, et koerad oleksid kassidest targemad, aga kuna nad on inimestega kauem suhelnud, siis on neil kassidest paremad sotsiaalsed oskused.