Marina Kaljurand: kass aitas meil mõista, et oleme koerainimesed

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Kaljurand Lennu ja Rockyga.
Marina Kaljurand Lennu ja Rockyga. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Marina Kaljurand on suur loomasõber ja tema perre on aastate jooksul kuulunud mitmeid lemmikuid. Ta rääkis meile oma praegustest ja eelnevatest lemmikutest.

Lemmikute nimed: «Rocky, Marland Lady Lennox (Lennu) ja Rambo. Rockyle ja Rambole pani nimed tütar Kaisa.»

Lemmikute vanused: «Rocky on 8-aastane, Lennu peaaegu 2-aastane ja Rambo 1,5-aastane.»

Lemmikute tõud: «Rocky on taksilaadne krants (hiidtaks), ta oli oma pesakonnas kõige suurem ja äpum, keda ema ei olevat armastanud ning õed-vennad kiusasid. Nime sai ta filmi «Rocky» järgi, kuna ka filmitegelane oli alguses peksupoiss, aga treenis end maailma parimaks. Ka meie Rocky on muutunud õnnetusehunnikust väärikaks koeraisandaks.

Lennu on Šoti terjer, ta on pärit väärikast kennelist ja väärikate vanemate tütar. Lennu ise näitustel ei käi, aga on pärinud kõik šotlaste parimad iseloomujooned: ta on julge, iseseisev, enesekindel, vahel põikpäine, sarmikas, õrn. Suvel püüab heinamaal hiiri ja tassib metsast usse.

Rambo on taksilaadne koer. Rambo on Kaisa koer ja nime pani ka Kaisa: sobib hästi Rockyga kokku. Tema ema on taks ja isa «rotveilerilaadne». Rambo on väga elav poiss, kes armastab joosta, ujuda, mürada ja isegi discgolfi mängida. Tema on ka kõige jutukam: vaatab sügavalt silma ja väljendab end erinevate hääletoonidega. Samuti on ta pesa suurim varas, nagu taksidele ikka kohane. Ta võib venitada end «pikaks vorstiks» ja enne, kui sa midagi tähele paned, on ta laua pealt miskit pätsanud.

Koerad moodustavad oma väikese karja, mida juhib «onu» Rocky. Lennu ja Rambo imetlevad teda piiritult ja eriti õnnelikud on nad siis, kui «onu» Rocky viitsib nendega mängida. Hiiumaal käivad koos metsas «jahil» ehk jooksevad jälgi ajades ja haukudes ringi kuni väsivad ära ning tulevad koju puhkama. Arvestades nende suurust, osavust ja vastupidavust ei ole seda ohtugi, et nad kellegi kätte saaksid. Erandiks on Lennu ja hiired, aga neid ta kaevab heinamaal salaja pesadest välja. Kui me peale satume, siis enne teda kätte ei saa, kui hiir on söödud. Rambo ja Rocky vaatavad seda ilmse tülgastusega, neile on taoline käitumine labane ja arusaamatu.»

Marina Kaljurand Lennu ja Rockyga. MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS
Marina Kaljurand Lennu ja Rockyga. MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuidas koerad leidsite? «Meie pere esimene koer oli Šoti terjer Sannu (Cassandra, 2001-2015). Valisime ta suhteliselt juhuslikult, finaalis olid taks, kääbusšnautser ja Šoti terjer. Sannu oli esimene, keda läksime vaatama. Ta oli oma pesakonna äbarikuke – istus oma nurgas, samal ajal kui õed-vennad rabelesid tähelepanu pärast. Kasvataja soovitas ühte teist kutsikat, aga meie olime kindlad, et Sannu on just meie koer. Pärast Sannu surma olime kindlad, et võtame Šoti terjeri, kelleks sai Lennu. Lennu ei asenda kunagi Sannut. Sannu on ja jääb meie esimeseks koeraks. Aga Lennu on samamoodi asendamatu. Lennu saime pika kauplemise peale, sest tahtsime musta Šoti terjerit kodukoeraks, mitte näitusekoeraks. Lubasime, et Lennu saab armastava kodu ja õnneliku koeraelu. Tänusõnad siinkohal Viivele!

Rocky ema oli varjupaiga taks, kes jäi varjupaigas kutsikate ootele. Rocky ja Rambo valis välja Kaisa. Kaisal kohe on soont taksilaadsetele koertele.»

Kas omanik valib lemmiklooma või vastupidi? «Kõigi meie koerte puhul oli äratundmine esimesest silmapilgust – see on meie koer. Ma ei tea, kes keda valib, aga ma arvan, et see on oluline, et koer oleks oma. Kas esimesest silmpilgust või pikema tutvuse kaudu – see ei ole oluline.»

Miks just koerad? «Meie esimene koduloom oli kodutu kass Bond, James Bond, kes tuli ise meie juurde. Talle ei pidanud nime otsima, sest ta oli Bond – mustas ülikonnas, valge särgiga ja valgete käppadega, ülbe, ilus, metsik ja endast väga heal arvamusel. Elasime koos viis aastat ja kogu see aeg olime Bondiga hädas – ta pissis külaliste kingadesse, maal kakles nii, et roomas hädavaevu koju, magas, sõi ja läks tagasi kaklema. Me ei saanudki Bondiga korteris hakkama, nii et viisime ta maale vanaema juurde. Pärast seda saime aru, et oleme koerainimesed, nii et Sannu, Lennu, Rocky ja Rambo peavad tänama Bondi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles