Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Kümme põnevat fakti merihobukeste kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: Wild Wonders of Europe / Zankl

Merihobukesed on põnevad pisikesed mereelukad. Nad hõljuvad vees ja näevad välja justkui muinasjutust pärit maagilised tegelased. Nad meenutavad pigem hobust kui kala, kuigi elavad vees.

Toome Mother Nature Networki abiga teieni põnevaid fakte merihobukeste kohta.

1. Merihobukesed on tegelikult kalad. Nad elavad vees, hingavad lõpuste abil ja neil on ujupõis. Erinevalt teistest kaladest on merihobukestel paindlik kael, koon ja ainulaadne saba.

2. Merihobukesed ei ole kuigi head ujujad. Nad liiguvad vees seljal asuva uime abil, mis teeb sekundis 30-70 liigutust. Aga kuna neil on üsna omapärane kehakuju ja väga pisike uim, siis ei ole merihobukestel kuigi kerge vees edasi liikuda. Muide, kui merel peaks torm olema, siis võivad merihobukesed pelgalt väsimuse tõttu ära surra.

3. Nad kasutavad saba ankruna. Selleks, et vesi neid endaga kogu aeg kaasa ei viiks, kasutavad merihobukesed oma saba ankruna, millega vetikate jm külge kinnituda. Sama trikk aitab neil ka kiskjate eest end peita.

4. Merihobukesed söövad kogu aeg. Kuna merihobukestel pole hambaid ega ka magu, on söömine ja seedimine nende jaoks paras ettevõtmine. Nad peavad pidevalt sööma, et mitte nälga jääda. Nad võivad päevas nahka pista 3000 tillukest krevetti.

5. Söömiseks kasutavad merihobukesed pikka koonu, mis toimib samal põhimõttel nagu tolmuimeja ning imab planktonit ja väikseid koorikloomi sisse. Pika koonu abil saab merihobuke toitu kätte ka väikestest avadest. Merihobukese koon võib ka suuremaks paisuda, kui on vaja mõni kogukam toidupala sisse imada.

Artikli foto
Foto: PICHI CHUANG/REUTERS

6. Nad võtavad kurameerimist väga tõsiselt. Kui isane merihobuke üritab emase tähelepanu võita, põimuvad nende sabad ja algab korralik rüselus, et emasele muljet avaldada. Kui emane ja isane on teineteist leidnud, muutub flirtimine veelgi intensiivsemaks. Nad on sabapidi üksteise küljes ja võivad selles asendis tunde meres ringi hõljuda. Jääb mulje, justkui need kaks tantsiksid.

7. Isased on need, kes tegelevad lastega. Kui eelmises punktis nimetatud tantsunumber on tehtud, paigutab emane oma munad isase paunakesse. Isane viljastab munad ja kannab neid seni, kuni munad on valmis. Mõned isased merihobukesed võivad korraga kanda koguni 2000 muna. Tiinus kestab 2-4 nädalat ja siis saadab isane merihobuke oma järglased merre.

8. Merihobukesed on juba sündides väga iseseisvad. Nad ujuvad aeglaselt isast eemale ja otsivad midagi, millest kinni hakata. Kurb on aga see, et paljud kiskjad pistavad väikesed merihobukesed nahka ja vaid ligikaudu 1000 neist jäävad ellu.

9. Nad on suutelised värvi muutma ja see võib neid nii mõnestki olukorrast päästa. Merihobukese naharakkudes on spetsiaalne struktuur, mis võimaldab merihobukesel värvi muuta nii, et ta sulanduks end ümbritsevaga ühte. Sel moel on kiskjatel väga keeruline teda leida.

10. Ka inimesed ohustavad merihobukesi. Merihobukesed armastavad elada ranniku lähistel madalas vees, kuid meresaaste ja kalapüügi tõttu on merihobukeste arv oluliselt vähenenud. Kusjuures ka merihobukesi püütakse ja neid hoitakse akvaariumis lemmikloomana. Mõnes Aasia riigis kasutatakse merihobukesi ka traditsiooniliste ravimite valmistamiseks. 

Tagasi üles