Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

6 väga levinud müüti koerkasvatmises, mis üldse paika ei pea

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Prantsuse buldog omanikuga.
Prantsuse buldog omanikuga. Foto: SCANPIX

Koera kasvatamise kohta levib endiselt väga palju müüte, mis alguse saanud kes teab kust, aga mitte kuidagi vaibuda ei taha. 

Müüt: koerad on kodustatud hundid, seega omanik peaks kehtestama ennast karjajuhina

Tegelikkus: Koerad ei ole hundid, vaid unikaalsed loomad, kellel on tugev eelsoodumus luua inimesega eriline kontakt ning osaleda erinevates tegevustes nagu näiteks jahipidamine, võõra eest hoiatamine ja nii edasi. Koer ei ole hunt. Siiski eiravad paljud koolitajad seda tõde, kasutades meetodeid, mis kahjustavad koerte potentsiaali ja intelligentsust. Selle asemel, et koolitada ennast koera juhiks, alfa-staatuses  omanikuks, tuleks õppida olema loomale armastavaks vanemaks. 

Müüt: ainus viis koera sõna kuulama panna on tema üle domineerida

Tegelikkus: Koera õpetamine peab toimuma läbi kommunikatsiooni, mitte tema üle domineerides. Koera treenimise eesmärgiks ei peaks olema sundida koera alistudes tegutsema, vaid panna ta käsklust täitma soovist koostööd teha. Püüdes koera üle domineerida, pidurdad nii sinu ja koera usaldusliku suhte tekkimist kui ka kogu treenimise protsessi ennast. Koer ei pruugi sind usaldama hakata. Samal ajal töötab positiivsete koolitusmeetodite kasutamine iga koera puhul. Uuringud on näidanud, et ka agressiivsete koerte puhul on jõuliste karistusmeetodite kasutamine vaid agressiooni süvendavaks faktoriks. 

Müüt: kui juba ühe korra maiuseid kasutad, ei kuula koer sind ilma nendeta enam kunagi

Tegelikkus: su koer õpib sind kuulama ka ilma maiusteta, kuid selleks läheb kauem aega, kui sa eeldad: isegi kuni pool aastat. Kui sulle tundub, et koer on saanud oskuse täielikult selgeks, ära jäta kohe maiustega premeerimist - selle asemel järgi vahelduva süvendamise põhimõtet. Koerad saavad väga hästi aru, kui neid juhuslikult premeerida. Näiteks anna koerale maiust ühe korra kui ta triki ära teeb, järgmised kaks korda jäta vahele ja seejärel premeeri maiusega kolm korda järjest. Lõpuks üldistab koer enda jaoks soovi teha trikk ära ka ilma maiuseta.

Müüt: koerad ei saa paljust aru, seega suhtle temaga väga piiratud terminite abil

Tegelikkus: enamik koerte koolitajaid soovitab sul koeraga suheldes kasutada võimalikult vähe erinevaid sõnu ja limiteerida käsklused ühe sõna peale korraga. Sellel uskumusel on kehtivust loomulikult siis, kui alustada koera treenimist tutvustades talle uhiuut kontseptsiooni nagu "istu", kuid midagi ei ole vale selles, kui pärast paarinädalast põhiliste käskluste treeningut laiendada oma sõnavara koeraga suheldes. Loomulikult võid kasutada ka ühesõnalisi käsklusi, kuid lisades käsklusele lisasõnu nagu "istu, palun" või "võta istet", laiendab see koera sõnavara. Uuringud on näidanud, et koerad on võimelised ära tundma väga palju erinevaid sõnu ning koerte sõnavara on võrreldud isegi väikelapse omaga. Keskmine koer suudab ära õppida 165 sõna, intelligentsemad lausa 250 sõna või isegi rohkem. Näiteks oskab rekordiomanik border collie Chaser ära tunda üle 1000 erineva sõna. 

Müüt: vanale koerale uusi trikke ei õpeta

Tegelikkus: 1534. aastal inglase John Fitzherberti kirja pandud ütlus on levinud ka tänapäeval. Klišeedel on tihti tõepõhi taga, kuid mitte selle ütluse puhul. Koertele meeldib uusi trikke õppida igas vanuses ja et hoida koera mõistus tervena, peaksid talle uusi väljakutseid esitama kogu tema eluaja jooksul. Stimuleerides koera mentaalsust, aitad koeral jääda elujõuliseks, arukaks ja seeläbi ka õnnelikuks kõrge vanaduseni.

Müüt: koerale saab õpetada vaid ühe triki korraga

Tegelikkus: koerad on intelligentsed. Nagu inimesedki, suudavad ka koerad töödelda mitut kontseptsiooni üheaegselt. Loomulikult ära eelda oma koerast, et ta suudab ühe päevaga täiuslikult selgeks õppida 10 trikki. Mitme erineva kontseptsiooni üheaegse mõistmise ja koera segadusse ajamise vahel on õhkõrn piir. Sinu ülesanne on see piir oma koera puhul ära tunda, kuid rusikareegli järgi suudab koer tegeleda korraga kahe kuni nelja lihtsa ülesandega. Oluline on, et sa ei arvaks et enne järgmise ülesande juurde minemist tuleb esimene täiuslikult selgeks saada. Koerad soovivad inimestega koostööd teha ja mitmete uute asjade korraga õppimine aitab koera intelligentsuse kasvatamisele ainult kaasa.

Vaata rohkem Varjupaikade MTÜ kodulehelt

Tagasi üles