Värske uuring näitas, et üle pooled koertest ei käitu nii, nagu omanikud tahaksid. Kuigi võib ju väita, et mõni koer pole piisavalt treenitud või on loomu poolest kangekaelne, võib asi olla hoopis milleski muus.
Üllatav põhjus, miks koerad pahandust teevad
23. november 2016, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koerad võivad halvasti käituda teatud helide tõttu. Kuna koertel on ülitundlik kuulmine, siis ei mõista omanikud tihtilugu seda, et erinevad helid, mis inimesi ei sega, võivad koeri tõsiselt häirida ja stressi tekitada, kirjutab The Telegraph.
Teadlased on kindlaks teinud, et koerad käituvad halvasti keskkonnas, kus on palju neid segavaid helisid. John Bowen on analüüsinud kahte aspekti, mis mõjutavad koera käitumist: keskkonda, kus koerad käituvad kartlikult, ja konkreetseid helisid, mis tekitavad koertes hirmu. Selgus, et koerad käituvad halvemini sellises ruumis, kus on palju neid häirivaid helisid. Sellised avastused võivad õpetada koeraomanikele, kuidas aidata koeral hirmutavas keskkonnas toime tulla (nt autoga sõites või loomaarsti kabinetis).
Bowen on välja toonud ka mõned olukorrad, kus võivad koerad halvasti käituda: väljas jalutamas käies, kui läheduses on kasse või teisi loomi; loomakliinikus oodates; kodus, kui omanikud on peo korraldanud.
Bowen analüüsis ka helisid ja jagas need kahte kategooriasse: helid, mille tekitajaks on inimene või loom (nt karjumine või haukumine); helid, mille tekitajaks on masinad vms (nt tolmuimeja või ilutulestik). Selgus, et üle 35 protsendi koertest kardab kurje hääli, mille tekitajaks on inimene või mõni teine loom; 25,4 protsenti koertest reageerib negatiivselt karjumisele ja 12,7 protsenti lärmile. See näitab, et inimese hääletoon võib koeras stressi tekitada ja koosviibimised või peod võivad koerte jaoks olla väga stressirohked üritused, eriti juhul, kui inimesed hakkavad vaidlema või karjuma.
Koeri mõjutavad ka teiste loomade hääled. Boweni analüüsist paljastus, et 17,8 protsenti koertest pelgab teiste koerte haukumist ja 16,9 protsenti koertest reageerib teiste koerte kiunumisele. Loomakliinikud, koerte varjupaigad ja ka koerte näitused on kohad, kus võib koos olla palju erinevaid koeri ja tekib väga palju lärmi. Sellises situatsioonis võib koer tunda stressi ja halvasti käituda.
Teistest helidest pelgavad koerad neid hääli, mida tekitavad ilutulestik (37 protsenti), äikesetormid (29 protsenti), tulistamine (24 protsenti), tolmuimeja (25 protsenti), teeehitus (16 protsenti) ja liiklus (15 protsenti). Nende helidega kokku puutudes võib koeral tekkida ärevus ja ta ei pruugi omaniku sõna kuulata.
Mida teha?
Ühtegi looma pole võimalik hoida n-ö mullis, et ta välismaailma helidega üldse kokku ei puutuks. Aga kui omanik teab, millised helid koera hirmutavad, siis saab nii mõndagi ette võtta.
Üks võimalus on harjutada koera erinevate helidega. Näiteks mõned eksperdid soovitavad juba noori kutsikaid harjutama hakata helidega, mis võivad koeri hirmutada (nt tolmuimeja või liikluses tekkivad hääled).
Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, kuidas käituvad koerad lärmakates kohtades, näiteks loomakliiniku ooteruumis või siis, kui läheduses on lapsed. Need on tavapärased olukorrad, kus koera käitumist võivad mõjutada temani jõudvad helid ja omanik peaks teadma, kuidas võib koer taolises olukorras käituda. Kui võimalik, võib koerale tekitada koha, kuhu ta saab n-ö peituda ja end lärmi eest kaitsta.
Väga lihtne on koera halva käitumise tõttu süüdistada, kuid tegelikult tasuks teada, et koerad on väga tundlikud loomad. Kui me õpime paremini mõistma, mis toimub koera ajus, siis oskame nendega ka paremini suhelda.