Alzheimeri tõbi kassidel ja koertel – mida peaks teadma?

FOTO: SCANPIX

Vananemisel aeglustuvad keha ülesehitusprotsessid ning sisekeskkonna tasakaalu hoidmine muutub raskemaks, teab loomaarst Anu Poopuu. Ta selgitab, kuidas väljendub loomadel Alzheimeri tõbi ja mida tuleks sel puhul ette võtta.

Blacky

FOTO: Elen Ottis

Blacky on 12-aastane segavereline emane koer, kes on elanud talus õuekoerana. Tema kuulmise halvenemist märgati juba mitu aastat tagasi. Kevadel sattus ta oma vaeguse tõttu raskesse liiklusõnnetusse ja pidi taastumiseks üsna pikalt toas elama. 

Tähelepanelikuma jälgimise käigus tulid peagi ilmsiks mitu muutust koera käitumises, mida seostati esmalt traumaatilise kogemuse ja valuga. Sõltumata valuravist ja hoolitsusest uued käitumismustrid  üha süvenesid.

Kadus tavapärane tervitusrituaal ja koer hakkas segamini ajama esiku- ja köögiust. Vahel ei tundnud Blacky ära oma pereliikmeid. Lisandus toas puhtusepidamatus, kuigi Blackyl oli võimalus regulaarselt õues käia. Muutus ka koera unerežiim: ta magas päevasel ajal palju, kuid öösiti rändas sihitult mööda tube. 

Loomade Alzheimeri tõbi ehk aju mandumise sündroom (Cognitive Dysfunction Syndrome) on närvisüsteemi degeneratsiooni põhjustav häire, mida iseloomustab järk-järguline tunnetuse ja taju langus. Oma olemuselt on haigus sarnane inimestel esineva Alzheimeri tõvega.

Inimestel peetakse esimesi tunnuseid sageli ekslikult eaga kaasnevateks vaevusteks või stressiilminguteks. Kõige sagedasem varajane haigustunnus on seotud raskusega meenutada hiljuti nähtut.

Alzheimeri tõve nähtavad tunnused arenevad loomadel väga aeglaselt. 2010. Aastal Sidney Ülikooli veterinaarteaduskonna teadlaste (Salvini jt) poolt läbi viidud epidemioloogilise uuringu tulemusena leidsid kinnitust faktid, et haigus jääb sageli omanikele märkamata ning on arstide poolt aladiagnoositud.

Alzheimeri tõve korral toimuvad peaajus järgmised muutused: 

  • Aju väheneb nii oma kaalult kui suuruselt. Närvirakkude arv väheneb.
  • Ajuvedelik täidab koe vähenemisest tekkinud tühimikud.
  • Tekivad mürgiste valkude (amüloidide) kogumikud ja koevedelik valgub veresoonte ümbrusesse. Rakud ja nendevahelised ühenduskohad (sünapsid) kaovad ning ajutöö häirub. 
  • Koertel tehtud katsete tulemusena võib väita, et vead õppimisvõimega seotud testides olid tugevas seoses amüloidikogumike suurenenud hulgaga ajus.
  • Veresoonte ja veresoonte ümbruse muutuste tulemusel tekivad mikroskoopilised verejooksud ja infarktid. Aju jääb toitaine- ja hapnikuvaegusesse.
  • Tõuseb teatud ensüümi (monoamiini oksüdaasi isoensüüm B) aktiivsus, mille tagajärjeks on rakutoksiliste ainete vabanemine. Rakuseinad kahjustuvad ja rakud surevad. 

Haiguse avaldumine loomati on väga individuaalne. Haiguse kulgu mõjutavad nii eelsoodumus kui kaasnevad terviseprobleemid.

Inimestel on haiguse süvenedes kirjeldatud erinevaid seisundeid, nagu orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, kõnevõime halvenemine jne. Koertel ja kassidel tekib käitumises sageli üks või mitu järgnevat muutust:

  • Ruumitaju kaob, mis väljendub rändamises, jõllitamises või ebatavalistesse kohtadesse minemises.
  • Mälu ja õppimisvõime halveneb. Töökoertel võib väheneda sooritusvõime. Koer või kass unustab õpitud tegevused-käsklused. Sageli esineb puhtusepidamatust.
  • Tegutsemistahe muutub. Aktiivsus võib nii tõusta kui langeda. Suurenenud tegutsemine väljendub enamasti sihitutes ja/või korduvtegevustes. 
  • Sotsiaalsed suhted peres elavate teiste loomade ja omanikega võivad muutuda. Esineb nii suhtlemise vähenemist, kergemini ärritumist. 
  • Väheneb ja kaob huvi tavapärastesse elulistesse ja meeldivatesse tegevustesse, nagu söömine, jalutamine ja mängimine. Uute asjade õppimine on raskendatud. 
  • Võib esineda hingeldamist ja janu.
  • Loomade unetsükkel on häiritud. Nad on öösel rahutud, ärkavad tihti, häälitsevad ilma selge põhjuseta.

Looma aju vananemise välised tunnused on väga individuaalsed. Laboruuringutes on selgunud, et muutused peaajus on olemas juba oluliselt varem kui välised haigustunnused avalduvad. Keskmiselt saavad koerad aju mandumise diagnoosi 11-aastaselt ning kolmandikul 11-14-aastastel kassidel on olemas vähemalt üks vananemise tunnus, samas kui esmaseid muutusi ajus võib täheldada juba 7 aasta vanuselt.

Haigusel on geneetiline eelsoodumus. Krooniline valu, süsivesikuterohke toit, veresuhkru taseme püsiv tõus, oomega-3-rasvhapete, magneesiumi, B-vitamiinide jt. toitainete vaegus, ülekaal aga ka nälgimine võib haiguse kulgu kiirendada. 

Alzheimeri tõve arengut saab mõjutada. Selleks on vajalik arsti ja loomaomaniku koostöö ning omaniku motivatsioon muutusi ellu viia.

Alzheimeri tõbi ei ole ravitav, kuid selle kulgu on võimalik erinevate teraapiliste võtetega peatada või pidurdada.

Lisaks tuleb teada et on erinevaid haigusseisundeid, mis võivad matkida aju vananemise sündroomile iseloomulikku pilti. Välistada ja/või samaaegselt ravida tuleb valu, ärevushaigust, vererõhu tõusu, endokrinoloogilisi ja ainevahetuslikke seisundeid, ravimreaktsioone ja teisi ajuhaiguseid. 

Tihti ei ole võimalik patsiendi närvijuhteteede ja virgatsainete kahjustuste ulatuse suurust kindlaks määrata. Aju vananemise diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse ka spetsiaalselt selleks välja töötatud küsimustikku ning katseravi.  

Iga patsiendi täpse raviskeemi osas on oluline tihe suhtlus loomaarstiga ning valmisolek, et loom võib vajada erinevaid ravimeid ja ravivõtteid. Kindlasti tasub teha muudatusi lemmiku toidulaual ning elukeskkonnas. Arsti otsusel lisatakse raviskeemi aju tööd mõjutavad ravimid.

Perri

FOTO: Mihkel Rikas

Atesteeritud päästekoer Perri on 10-aastane segavereline keskmist kasvu koer (isa poolt Saksa lambakoera ja rotveileri segu ning ema poolt Inglise springerspanjel). Ta on väga aktiivne, kiire mõtlemise ja terava ninaga koer, kelle ülesandeks on õhus leviva lõhna abil elusate inimeste leidmine nii metsast kui varingust. Lisaks harrastab ta jäljeajamist. Kuna hea töökoer on hindamatu väärtusega, on väga oluline pingutada tema töövõime võimalikult pikaaegse säilimise nimel. Selleks kuuluvad tema nädalaplaani tehniliste otsingu- ja kuulekusharjutuste kõrval ka spetsiaalsed füsioteraapiaseansid ja füüsilist vastupidavust säilitavad ülesanded. Samuti on pideva jälgimise all tema toitumine, mis peab sisaldama piisavalt kõike vajalikku, pidades silmas õige kehakaalu säilimist. Lisaks füüsisele vajab tuge ka vananev aju. Lisaks aju aktiivsust säilitavate otsinguülesannete lahendamisele on Perri viimase poole aasta jooksul saanud kvaliteetset toidulisandit. Usume, et Perri on veel pikalt võimeline olulistel otsingutel abistama.

Alzheimeri tõve puhul muutub aju võime kasutada energiaallikana glükoosi, kuid asendusenergiana saab kasutada ketokehasid. Toidu süsivesikute hulga vähendamine ja kasulike rasvade suurendamine koos mõõduka kaloripiiranguga aitab aju vananemist aeglustada. 

Mitmed uuringud on tõestanud oomega-3-rasvhapetega kalaõli, E ja C vitamiini, alfa-lipoehappe, L-karnitiini, koensüüm-10 ja mõnede teiste toitainete rakku kaitsvat toimet. Samuti on leitud, et eelmainitud antioksüdantide kasutamine loomadel aitab amüloidikogumike teket takistada ning parandada seeläbi tunnetust ja taju.  

Unehäirete korral tasub kasutada melatoniini, mis lisaks raku mitokondrit kaitsvatele omadustele soodustab uinumist. 

Lisaks toitumisele tuleb regulaarselt tegeleda looma tegutsemistahte ja rutiinsete tegevuste alalhoidmisega. Igapäevane liikumine, uutes kohtades jalutamine, toidupreemiate abil käskluste ja trikkide õpetamine, ninatöö ja mõtlemist vajavate harjutuste andmine aitavad ajutööd hoida ja parandada. Etteaimatavad päevarutiinid hoiavad ära lisapingete ja ärevuse tekke. 

Iowa ülikoolis viidi 2011. aastal läbi huvitav uuring – Alzheimeri inimpatsientidele näidati filmilõike, mis kutsus esile kurbust. Toimunud sündmus ununes kiiresti, kuid sündmusega tekkinud emotsioon, mida inimesed ei osanud seletada, jätkus veel pea pool tundi peale episoodi. Meeldivaid emotsioone võib esile kutsuda ka massaaž ja silitused. Need rahustavad ja parandavad keha vere-ja ainevahetust, mistõttu tasub ka seda kasutada ravi osana. 

Kasside puhul on oluline jälgida kas nende territoorium on loomale turvaline ja ühetaoline. Kassid vajavad samuti ajutööd ja keskkonna rikastamist, kuid kui pidev külaliste kutsumine ja asjade liigutamine elamispinnal neile stressi põhjustab, tasub seda arvestada ning leida lemmiku eripära arvestavaid lahendusi. 

Loomade puhul, kes reageerivad keskkonnamuutustele halvasti, võiks kaaluda territooriumi suuruse vähendamist, hoida seda ühetaolise ja etteaimatavana ning leida rohkem abi toetavatest toidulisanditest ning ravimitest. 

Blacky raviskeemi lisati toidulisand. Umbes kolme nädala pärast märkasid omanikud esimesi positiivseid muutusi. Koer muutus päevasel ajal aktiivsemaks. Tema varasem endassetõmbunud olek asendus huviga maailma vastu. Omanike tervitamine kojutulekul, toidulõhnade vastu huvi tundmine, jalutusrihma võtmisele rõõmus reageerimine jne said taas osaks tavapärasest Blacky käitumisest. Vahetevahel esines ikka valesse kohta häda tegemist, kuid seda pigem siis kui omanikud ise päevakavast korralikult kinni pidada ei suutnud. 

Poolteist kuud pärast toidulisandi andmist nõudis koer juba ise jalutuskäiku, noris omanikelt maiuseid ja oli nõus sooritama lihtsamaid otsimisülesandeid. Omanike sõnul oli Blackyst vaatamata hallile habemele saanud taas rõõmus ja elujõuline koer.

Populaarne

Tagasi üles