Loomade varjupaikade veebilehtedel kodu otsivate loomadega tutvudes võib tihtilugu märgata, et mõni koer või kass elab hetkel hoiukodus. Mida see tähendab ja kes võivad loomadele hoiukodu võimalust pakkuda?
Hoiukodud – kellele, miks ja kuidas?
14. november 2016, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külli Mathiesen MTÜ Kasside Turvakodust sõnas, et nende jaoks tähendab hoiukodu seda, et kui inimesel on soov ja vaba pind mõne koduta kassi jaoks, siis võiks loomale hoiukodu pakkuda. «Sisuliselt tähendab see kassi jaoks vahepeatust tänavalt tuleku ja päriskoju mineku vahel,» selgitas Mathiesen, kes on ka ise kassidele hoiukodu pakkunud.
Kasside Turvakodu kiisud käivad enne hoiukodusse minekut alati arsti juures, kus nad vaadatakse üle. Lisaks tervisekontrollile tehakse kassile parasiiditõrje ja pannakse kiip. Täiskasvanud kiisud saavad tänavalt tulles kohe ka kastreeritud või steriliseeritud.
Hoiukodu omanik ei pea ise kassile ühtegi asja muretsema, sest kõik vajalikud asjad saab turvakodust kaasa, muuhulgas liivakasti, mänguasjad ja isegi söögi. «Kui hoiukodu soovib ka omalt poolt millegagi panustada, siis see on super, aga see on alati vabatahtlik,» sõnas Mathiesen. Samuti ei pea hoiukodu muretsema sellepärast, kui kass peaks ravi vajama – ka sel juhul tuleb turvakodu appi. Mathieseni sõnul suhtlevad nad hoiukodudega väga palju ja annavad vajadusel alati nõu.
Mida teha, kui soovid mõnele Kasside Turvakodu kassile hoiukodu pakkuda? Selleks tuleb ühendust võtta turvakoduga (info@kassideturvakodu.ee). Enne, kui kiisu hoiukodusse usaldatakse, uuritakse järele, kas kodus on veel lemmikloomi ja/või lapsi, sest hoiukodu peaks kassi iseloomuga sobima. Kindlasti tuleks eelnevalt välja mõelda, kui pikaks ajaks saad hoiukodu pakkuda, siis teab turvakodu sellega arvestada. «Kasside koduootused on väga erinevad – mõni kiisu leiab kiiresti päriskodu, teine ootab pikka aega. Kahtlemata on tegemist põneva kogemusega. Paljud pakuvad hoiukodu võimalust just seetõttu, et päriselt kiisut võtta ei saa, kuid armastus kasside vastu on suur,» rääkis Mathiesen.
MTÜ Pesaleidja turundusjuht Kreeta Savet ütles, et nende hoiukodud «tekivad» tavaliselt kahel moel: mõned inimesed soovivad kassile hoiukodu pakkuda ja võtavad Pesaleidjaga ühendust või on tänavalt leitud kass, kellele otsustatakse hoiukodu pakkuda ja minnakse «oma kassiga» Pesaleidja tiiva alla hoiukoduks.
«Hoiukoduks hakkamise protsess on kõigi jaoks sama: uurime inimese tausta, tutvustame talle, mida tähendab hoiukodu pakkumine, võimalusel kohtume ja suhtleme näost-näkku. Saadame meili teel Pesaleidja hoiukodude juhendi, kus on sees kogu informatsioon, mida hoiukodu peab teadma ning millega peab tutvuma enne hoiukoduks hakkamist,» tutvustas ta protsessi. Kui inimesele kõik tingimused sobivad, siis allkirjastatakse temaga hoiukoduleping. Igale hoiukodule määratakse ka oma tugiisik, kelleks on mõni pikaaegne vabatahtlik.
Pesaleidja vabatahtlik Tiina Schults rääkis, et hoiukodu pakkumisele eelnes temal päris pikk lugu. «Kõigepealt oli mul mitu kassi, nendest üks oli pikka aega raskelt haige ja teadsin, et paranemislootust tal pole. Põetasin teda aasta aega ja kuidagi ei tahtnud tal minna lasta, nii armsaks oli ta mulle saanud,» meenutas ta. Kui kass suri, otsustas naine, et kuna ta enda kiisut aidata ei saanud, siis aitab edaspidi teisi. Ta hakkas viima varjupaikadesse süüa ja asemeid, võimalusel toetas ka rahaliselt.
«Aasta pärast oma kassi surma võtsin Kassiabist valge kiisu, kes oli väga äbarik ja on seda siiani, kogu aeg kimbutavad teda erinevad probleemid,» sõnas Schults, kelle kodus elab hetkel 13 kassi. «Kõige rohkem vaeva on siis, kui mõni kass on haige ja talle tuleb iga päev rohtu anda. Kassid poevad kõik südamesse ja ühestki ei raatsi lõpuks loobuda,» lausus ta ja tunnistas, et päriselt endale on ta võtnud viis kassi. Hoiukodu pakkumine on talle aga õpetanud, et iga kassi jaoks on kusagil keegi, tuleb vaid oodata õiget inimest.
Mida teha, kui soovid mõnele Pesaleidja kassile hoiukodu pakkuda? Kõik, kes soovivad hoiukodu pakkuda, võivad kirjutada oma soovist aadressil info@pesaleidja.ee ning vabatahtlikud võtavad esimesel võimalusel soovijatega ühendust. Kreeta Saveti sõnul on hoiukodusid praegu hädasti juurde vaja, seega kõik huvilised võiksid julgelt endast märku anda.
MTÜ Kassiabi vabatahtlik Anneli Kompus pakub hetkel kodu mitmele noorele kiisule, kes on tema juurde jõudnud üsna kehvas seisundis. Mõte seda teha tekkis tal siis, kui üks külmast värisev kass talle maja trepil sülle jooksis. «Tundus mõeldamatu ta õue külmetama jätta,» meenutas Kompus.
Kompus selgitas, et hoiukoduks sobib inimene või pere, kes on nõus tegelema tänavalt tulnud kiisuga. «Peres elavad loomad peavad olema vaktsineeritud ja kindlasti ei tohiks pereliikmetel olla kassiallergiat. Hoiukodu peab olema võimeline vajadusel kassi arstile viima ja andma ravimeid, kui neid kassile määratakse,» rääkis Kompus.
Kassid elavad hoiukodus reeglina kuni uude koju kolimiseni, mistõttu peaks olema võimalus hoiukodu pakkuda määramata ajaks. Muidugi on võimalus kass ka kassimajja viia, kui seal peaks mõni koht vabanema. Hoiukodu peab arvestama sellega, et paratamatult võivad saada kannatada tapeet või diivan, nende puutumata jätmise garantiid ei saa ühegi kassi puhul anda. «Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mõnikord peab võib-olla loobuma mõnest üritusest, sest kass tuleb kliinikusse viia, kui peaks ilmnema terviseprobleeme. Samuti vajavad tihedamat jälgimist ja söötmist kassipojad,» sõnas ta ja lisas, et kui inimesel on väga pikad tööpäevad, siis ei saa kassipoegadele hoiukodu pakkuda.
Millised kassid tavaliselt hoiukodu vajavad? «Stressis kassid, ülekaalulised kassid, eritoitu vajavad kassid, haiged kassid ja kindlasti kassipojad,» loetles Kompus. Samuti peaksid eraldi hoiukodus elama need kiisud, kes lihtsalt ei sobi teiste kassidega.
Mida teha, kui soovid mõnele Kassiabi kassile hoiukodu pakkuda? Kui on soov saada Kassiabi hoiukoduks, tuleks nendega meili (info@kassiabi.ee) või telefoni (55 571 625) teel ühendust võtta. Kompuse sõnul on Kassiabi alati toeks ja vajadusel käiakse ka hoiukodu külastamas ning abistamas. Kassiabi poolt on hoiukodudele ettenähtud kuivtoit ja liivakasti käivad graanulid. Kassiabi tasub ise ka loomakliiniku arvete eest.