/nginx/o/2016/11/09/6055587t1hc475.jpg)
Donald Trump, kes valiti USA uueks presidendiks, on öelnud, et illegaalsete immigrantide eemale hoidmiseks laseks ta ehitada seina USA ja Mehhiko vahele. Mida tähendaks selline sein aga loomade jaoks, kes elavad kõnealuses piirkonnas?
Mida tähendaks «Trumpi sein» loomadele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ilma piirideta rahvas pole rahvas. Lõunapoolse piiri äärde tuleb ehitada sein,» sõnas Trump ja väitis, et sunnib Mehhikot taolise seina eest maksma. Kui selline sein peaks tõesti kerkima, oleks selle mõju keskkonnale märkimisväärne: tuhanded metsloomad, sealhulgas ka väljasuremise ohus olevad loomad, kelle koduks on just vaidlusalune piirkond, sureksid, kirjutab The Dodo.
«Tähtis on tagada, et loomad saaksid metsikutel aladel vabalt ringi liikuda,» märkis Auburni ülikooli juurde kuuluva loodusmuuseumi abiprofessor David Steen. Tema sõnul peavad loomad ringi liikuma, et liigisiseselt saaksid geenid edasi kanduda ja samuti tagab see selle, et loomad, kes on mõnes piirkonnas välja surnud, saavad sinna tagasi kolida või unustatud piirkonna mingi aja pärast taasavastada.
Mõned liigid, näiteks väljasuremise ohus olev Mehhiko hunt, on juba taasavastamas New Mexico piirkonda. Samuti hoitakse silma peal jaaguaritel, kelle arvu soovitakse USAs suurendada. Ekspertide sõnul on ka näiteks otselotid hakanud liikuma Mehhikost USA poole, tagasi aladele, kus nad kunagi varem elasid.
Sein, mille Trump sooviks kahe riigi vahele ehitada, oleks umbes 3200 kilomeetri pikkune ja kuni 16 meetri kõrgune. Taoline ehitis kahe riigi vahel peataks loomade rände nii, nagu see siiani on toimunud.
«Mitmed liigid rändavad vastavalt aastaajale ja ilmastikutingimustele. Pole raske ette kujutada, mis juhtuks siis, kui loomadel oleks järsku sein ees ja nad ei saaks enam tavapäraselt ringi liikuda,» ütles Steen. Ekspertide hinnangul kannataks «Trumpi seina» tõttu 111 väljasuremise ohus olevat looma- ja 108 rändlinnuliiki.
Arvestada tuleks ka sellega, et kui peaks esinema karme ilmastikutingimusi – näiteks tekib põud –, siis peavad loomad saama liikuda vee juurde. Kui neile sein ette teha, siis kaob see võimalus ja loomad surevad. Põuast on saamas üha suurem probleem ja üleüldiselt arvatakse, et globaalne soojenemine võib välja suretada tuhandeid looma- ning linnuliike. Esimesed imetajad on globaalse soojenemise tõttu juba surnud ja paljud on väljasuremise ohus.