Kuidas talvel koera käppade eest hoolitseda

Foto: Mark Meyer/REUTERS

Talve tulekust annavad jõuliselt märku nina näpistavad külmakraadid ja maha on sadanud esimene lumi. Endale saapaid jalga tõmmates mõelge ka oma lemmikule. 

Koera paljastele käpapadjanditele võivad liiga teha nii külm pinnas kui ka libeduse vastu kasutatavad vahendid – soolaühendid ning graniitkillustik. Kuna tavalise naatriumkloriidi asemel kasutatakse jää sulatamiseks vahel ka söövitavamad ühendeid (näiteks magneesium- või kaltsiumkloriidi), võib õues ringi lippamine käpapadjandeid ärritada või lausa haavandeid tekitada, kirjutab koeratoit.ee. 

Käppade kaitsmiseks on kaks võimalust – jalanõud või käpavaha. Saapad on väga tänuväärsed, kuid nendega harjumine võtab aega, kõik koerad ei pruugi nende kandmisega leppida ning probleeme võib tekitada ka sobiva suuruse leidmine. Käpavaha kasutamine on see-eest mõnevõrra mugavam. Umbes 5-10 minutit enne jalutuskäiku tuleks kõikide käppade padjandid vahaga kokku määrida, samuti võib seda panna külmakaitseks ninale. Lisaks on käpavaha hea kasutada suvel kuumal asfaldil kõndimiseks.

Spetsiaalse koerte käpavaha kasutamine ei ole tingimata vajalik, väga hästi sobivad ka teised nahahoolduseks mõeldud kreemid. Kreemi eesmärgiks on luua padjanditele kaitsekiht, mis ei lase kemikaalidel nahani jõuda ning kividel käppadele viga teha. Sobivad kreemid sisaldavad näiteks oliiviõli, kus on rohkelt antioksüdante (oleuropleiin ning hüdroksütürosool – kõige tõhusamad looduslikud antioksüdandid). Nii jõuab kreem ka naha kõige sisemise kihini, kus toimub rakkude moodustumine. Teine väga kasulik komponent on mesilasvaha, mis niisutab nahka ning moodustab vastupidava kaitsekihi. Erinevalt parafiinist laseb mesilasvaha õhku läbi ega tekita umbset kihti. Sarnaselt oliiviõlile stimuleerib ka mesilasvaha uute rakkude kasvu, kuna sisaldab rohkelt A-vitamiini. Lisaks on nii oliiviõlil kui mesilasvahal antibakteriaalne ning põletikuvastane toime.

Käppadele mõjuvad hästi ka erinevad taimsed ekstraktid, näiteks rosmariini- ja viirukipuuõli ning harilik santoliin. Rosmariiniõli toimib antibakteriaalselt, pärsib nahaseente elutegevust ja toetab naha uuenemist, samuti parandab see vereringet ja  tervenemisprotsessi. Viirukipuuõli toimib antiseptiliselt (bakterite, seente ja viiruste vastu) ja hooldab nahka. Harilik santoliin pärineb Vahemere läänerannikult. Nahale toimib see õrna valuvaigistina ja aitab hästi putukahammastustest põhjustatud sügeluse vastu. Lisaks kiirendab santoliin tervenemisprotsesse.

Vältida tasuks parafiini sisaldavaid kreeme, kuna see nafta tootmise kõrvalsaadus takistab naha hingamist ja normaalselt happekihti. 

Kuna lemmikutel tuleb mänguhoos ikka aeg-ajalt ette kriimustusi või väiksemaid vigastusi, võiks iga loomaomaniku koduapteegis olla üks hea multifunktsionaalne haavahooldusvahend. 

Levinumad tervendavad salvid ja nende omadused:

• Tsinksalv: kipub ära kuivama, hea nõretavatele haavadele, soodne, enamasti kombineeritud tursamaksaõliga. 
• Meesalvid või –spreid: toimeaine on desinfitseeriv ja tervenemist stimuleeriv teepuumesi. 
• Ensüümsalvid: mitmed ensüümid (nt papaiin, trüpsiin) soodustavad paranemist (ka nakatunud haavade paranemist).
• Haavapulber: mitu toimeainet, nt tseoliit – mineraalaine, nõretavatele haavadele, harva ravimikapis olemas. 
• Tooted, mis sisaldavad spetsiifilisi koostisosi, nt hüaluroonhapet, ihtüooli, aaloed.
• Taimsed preparaadid, sh kombineeritult keemiliselt sünteesitud ainetega.