Rootsi teadlased: piiritaja võib peatumata lennata kuni kümme kuud

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piiritaja.
Piiritaja. Foto: Arvo Meeks

Rootsi teadlased vaatlesid piiritajaid (varemalt nimetati neid ka piirpääsukesteks) ja tegid kindlaks, et need pisikesed linnud on suutelised ilma maandumata lendama kuni kümme kuud. 

Teadlaste sõnul on see kõige pikem aeg, mida ükski lind suudab õhus järjest veeta. Esimest korda jõudis sellele järeldusele Briti teadlane Ron Lockley, kes väitis, et piiritaja veedab enamiku oma elust õhus, edastab The Local.

Rootsi teadlased otsustasid seda väidet kontrollida ja kinnitasid 13 pisikese linnu selga väikesed seljakotid, mis kaalusid täpselt grammi. Seljakottides olevad seadmed salvestasid lindude liikumist, muuhulgas nende lennukiirust ja sedagi, kas lind oli õhus või maapinnal.

Fotograaf Xavi Bou jäädvustus piiritajate lennust (Caters News Agency)
Fotograaf Xavi Bou jäädvustus piiritajate lennust (Caters News Agency) Foto: /Caters News Agency

Lundi ülikooli teadlane Anders Hedenström selgitas, et kui piiritaja lahkub augustis oma paaritumiskohast ja suundub Kesk-Aafrika vihmametsadesse, siis ei puuduta tema jalad maad enne, kui ta jõuab kümne kuu pärast tagasi oma paaritumiskohta. «Mõned üksikud linnud võivad lühiajaliselt oksal puhata või kesktalvel kogu öö paigal püsida, aga enamik neist ei maandunud selle aja jooksul kordagi,» sõnas ta.

Need linnud, kes otsustasid vahepeal puhata, tegid seda väga lühikest aega ja veetsid ikkagi 99,5 protsenti ajast õhus. Teadlaste sõnul püüavad need linnud ka toitu lendamise ajal.

Pole teada, kas või kuidas need linnud kümne kuu jooksul magavad, kuid pole välistatud, et nad on suutelised ka lendamise ajal magama. Teadlased on kindlaks teinud, et näiteks fregattlinnud võivad lendamise ajal ka magada. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles