/nginx/o/2016/10/14/5953845t1h5dbb.jpg)
Selleks, et loomi aidata ja neid kannatustest säästa, ei pea tingimata asutama loomade varjupaiku, leiutama taimepõhiseid alternatiive loomsetele toodetele või korraldama rahvusvahelisi kampaaniaid. Alustada saab ka lihtsamalt, kirjutab MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.
1. Märka loomi, päriselt. Koerad-kassid-merisead kodudes, tuvid-varesed-varblased linnas, veised-lambad karjamaadel, kured-rebased põldudel. Proovi neid vaadata teise pilguga: mitte kari lehmi, vaid erinevate iseloomudega Maalased, kel on tunded nagu meilgi. Ainult nähes, märgates ja lugu pidades süveneb mõistmine, et loomad on isiksused. Igaüks isemoodi. Tunnistades, et isiksused pole mitte ainult inimesed, vaid ka ülejäänud loomad, saab kerge vaevaga hakkama kõigi all toodud soovituste järgimisega.
/nginx/o/2016/10/14/5953797t1h3ea0.jpg)
2. Ära vaata kannatustest mööda, otsi abi. Hulkuvat, vigastatud või väärkoheldud lemmiklooma kohates tuleks ühendust võtta kohaliku loomade varjupaiga või omavalitsusega, infot saab ka Eesti Loomakaitse Seltsist. Politsei poole tuleb pöörduda viivitamatult, kui oled tunnistajaks lemmiklooma piinamisele või tapmisele. Väärkoheldud põllumajandusloomade korral tuleb pöörduda veterinaar- ja toiduametisse, soovitatavalt lisaks ka mõnda loomakaitseorganisatsiooni. Igasuguse väärkohtlemise tõestamisel on suureks abiks fotod või videosalvestis. Vigastatud metslooma või -lindu kohates tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. Kui koduõue või territooriumile satub vigastatud või veidralt käituv (nt liiga julge, segaduses, apaatne vms) metsloom, tuleks samuti pöörduda keskkonnainspektsiooni.
/nginx/o/2016/10/14/5953805t1h8ce4.jpg)
3. Eelista taimetoitu. Kui inimene eelistab taimset toitu kasvõi kord nädalas, säästab ta aastas vähemalt 58 looma elu. Sellesse tehtesse pole kaasatud metsloomi, kes kannatavad intensiivse põllumajanduse ja sellest tingitud keskkonnakahju tõttu. Farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt. Kulub meeletul hulgal maad, vett ja väetist ainuüksi farmiloomade toitmiseks (näiteks loomasööda jaoks mõeldud soja, mille põllud laienevad igal aastal Amazonase vihmametsade arvelt) ja ülalpidamiseks. Lisaks toodavad lehmad ja piimatööstus aastas kuni sadu miljoneid tonne kasvuhoonegaasi metaan (CH4), mis on näiteks süsihappegaasist (CO2) kordades ohtlikum kasvuhoonegaas. Taimse toidu põnevaid ideid saab tulla ammutama juba 5. novembril Kultuurikatlasse, kus leiab aset Baltimaade suurim taimetoidumess. Infot ja retsepte leiad ka lehtedelt vegan.ee, taimetoit.ee ja veganmaailm.com.
/nginx/o/2016/10/14/5953807t1ha71e.jpg)
4. Loe silte kosmeetika- ja kodukeemia toodetel. Loomasõbralikku kosmeetikat ja kodukeemiat pole loomadel katsetatud ja see ei sisalda loomseid koostisosi. Paljud sellised tooted kannavad tavaliselt sellekohast märget. Hinnanguliselt sureb igas minutis katselaborites 16 000 hiirt, rotti, küülikut, kassi, koera ja primaati, kellest suurt osa kasutatakse kosmeetilistes katsetes. Kolm aastat tagasi keelustati Euroopa Liidus nii kosmeetikatoodete ja nende koostisosade katsetamine loomadel kui ka selliste toodete-koostisosade müümine. Tootjad, kes ei testi loomadel (ei ELis ega ka mujal maailmas), kasutavad enamasti oma toodetel sellekohaseid märgistusi: on olemas «Leaping Bunny» ehk hüppava jänese märk, tootjate enda märgistused (tavaliselt kasutatakse märgil samuti jänest) või sõnalised viited, mis kinnitavad, et toodet pole loomadel katsetatud. Samuti saab usaldada spetsiaalseid vegantooteid, millel on sellekohane märgistus: kas V-märk või Vegan Society logo.
/nginx/o/2016/10/14/5953809t1h01c0.jpg)
5. Jäta karusnahksed või karusnahkseid detaile sisaldavad tooted ostmata. Loomasõbralikud inimesed väldivad võimalusel selliseid riideesemeid, mis sisaldavad loomseid materjale. Inimesel, kes pole valmis nii suuri ümberkorraldusi oma garderoobis tegema, on kõige lihtsam loobuda karusloomafarmidest pärineva toodangu kandmisest. Karusloomafarmides kasvatatakse enim minke ehk Ameerika naaritsaid, rebaseid, küülikuid, tšintšiljasid, nutriaid ja kährikuid. Karusloomafarmides puudub loomadel võimalus elada liigiomast elu ja väikestes traatpuurides, mis kunagi maapinda ei puuduta, ei saa tagada loomade heaoluks vajalikke tingimusi. Nüüdismaailmas ei ole karusnahkade järele enam praktilist vajadust, kuid sellegipoolest on karusnahatööstuse aastane toodang maailmas umbes 50 miljonit nahka. Loomi vangistatakse ja koheldakse julmalt ainult inimese edevuse ja glamuuriihaluse tõttu. Karusloomafarmide toodang on ka väga keskkonna- ja tervisevaenulik, sest kasutatakse ohtlikke kemikaale. Parasjagu kogub Loomus allkirju karusloomafarmide keelustamiseks Eestis, kogutud on juba üle 32 000 allkirja. Oma allkirja saad anda veebikeskkonnas Change.org.
:format(webp)/nginx/o/2016/10/14/5953827t1h901f.jpg)
6. Ära külasta loomatsirkuseid ja teisi loomadega seotud atraktsioone. Loomade kasutamine meelelahutuses, sealhulgas tsirkuseetendustes, ei ole inimese funktsioneerimiseks vajalik ega põhjendatud. Tsirkused tekitavad loomadele suuri kannatusi. Metsloomade treenimine meelelahutuse eesmärkidel ei võimalda neile loomulikku elu ja annab vaatajatele, eelkõige lastele, väärastunud pildi loomadest ja nende vajadustest. Loomi kasutatakse inimeste meelelahutuseks veel mitmel muul moel, näiteks delfiine ja teisi mereimetajaid delfinaariumite etendustes, ponisid ja hobuseid lõbusõitudeks ja võiduajamisteks, härgi härjavõitluses, elevante turistide sõidutamiseks, jms. Hiljuti andis maailma tuntuim reisiportaal TripAdvisor teada, et ei müü enam pileteid ega tee reklaami asutustele, mis tegelevad atraktsioonidega, mille aluseks on kontakt metsloomaga. Ka Eestis on valmimas eelnõu, mis keelustab enamiku metsloomade kasutamise tsirkuses. Seega hakkab sääraste julmade meelelahutusvormide aeg õnneks tasapisi otsa saama.
/nginx/o/2016/10/14/5953833t1hbe90.jpg)
7. Toeta loomakaitseorganisatsioone. Jälgi organisatsioonide infokanaleid (sotsiaalmeedia, koduleht, uudiskirjad). Külasta nende korraldatavaid üritusi ja tervita aktiviste infolauas. Kui saad nõu või jõuga abistada, siis täida vabatahtlike ankeet või läkita sellekohane avaldus. Kuna loomakaitseorganisatsioonid tegutsevad enamasti eraisikutest annetajate toel, siis on oluline ka igasugune rahaline tugi, olgu selleks siis kaks või kümme eurot, ühekordne või püsiannetus. Näiteks Loomuses võimaldavad annetused välja anda teabematerjale, korraldada kampaaniaid ja üritusi, koolitusi, pidada infolaudu, tasuda transpordi- ja sidekulutuste eest. Siiski, raha ei ole alati kõige ihaldatum abi. Vahel on rohkem kasu asjalikust konsultatsioonist või toodetest-teenustest. Vahel ka lihtsalt heast sõnast.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6621791t1hb6fb.jpg)