Vanasti ja osaliselt veel praegugi ollakse arvamusel, et kont (nii toorelt kui ka keedetult) on üks õige koera toit või maiuspala. Kahjuks aga näeme loomakliinikus sageli, et kondi söömine põhjustab lemmikule mitmeid vaevusi.
Kondid ei lagune maos ja soolestikus edasi. Sellisena, nagu loom need alla neelab, need soolestikus ka liiguvad. Sõltuvalt olukorrast, võivad kondid ja nende osad põhjustada erinevates seedetrakti osades (söögitorus, maos, soolestikus) ummistusi, mis kliiniliselt võivad väljenduda oksendamise (k.a veriokse), isutuse, ilavooluse, kehakaalulanguse ning valuga kõhu piirkonnas. Väga tihti lõpeb ummistuse kõrvaldamine operatsioonisaalis.
Sagedasti põhjustab kondi söömine kõhukinnisust. Roojamassid on väga tugevad ja suured ning tihtipeale ei saagi loom nende väljutamisega ise hakkama, sest roojamine on väga valulik. Probleemi lahendamiseks tuleb koerale teha klistiir üldnarkoosis.
Kondikillud ja -tükid on tihtipeale teravate servadega, eriti just linnu ja sea keedetud ja/või küpsetatud kondid. Seedetraktis liikudes võivad need söögitoru, magu ja/või soolestikku vigastada ning raskematel juhtudel läbi nende organite seina torkuda. Viimasel on tõsised tagajärjed, mis vajavad juba väga kiiret kirurgilist sekkumist.
Kindlasti on väga suur riskigrupp eakad lemmikud, kelle seedimine ning mao/soole motoorika ehk liikuvus on palju aeglasem kui noortel. Lisaks on väga suur hulk koeri, kes ei näri piisavalt, vaid lihtsalt ahmivad endale suured kondipalad sisse. Kui suur tükk jääb kinni söögitoru sellesse otsa, mis asub rinnaõõnes, vajab koer juba väga rasket ja komplitseeritud rinnaõõne avamist nõudvat operatsiooni.