Miks kassid nurruvad?

Foto: SCANPIX

Tavaliselt arvatakse, et nurruv kiisu on õnnelik kiisu. Kui karvakera end sinu süles mõnusalt sisse seab ja nurru lööma hakkab, siis see on ju selge märk, et ta on rahulolev ning rõõmus. 

See vastab tõele, aga kassid ei nurru alati ainult õnnetunde väljendamiseks. Kass võib nurruda ka siis, kui ta on hirmul või tajub hädaohtu, näiteks loomaarsti külastades. Loomaarst Kelly Morgan ütles portaalile WebMD antud intervjuus, et seda võib võrrelda naermisega: «Inimesed naeravad tihtipeale siis, kui nad on närvilised, kui nad tahavad midagi või kui nad on õnnelikud. Nurrumisega on sama lugu.»

Muide, kõik kassid ei saagi nurruda. Kodukassid, mõned metsikud kassid ja nende sugulased nurruvad, isegi hüäänid, pesukarud ja merisead võivad nurruda. Aga kassid, kes nurruvad, ei saa möirata ja kassid, kes möirgavad, ei saa nurruda, sest nende kõrid on teistsuguse ülesehitusega.

Möirgavad kaslased on sel moel arenenud kindlal põhjusel. Need kassid liiguvad palju ringi, et jahti pidada, seega nad on ära õppinud möirgamise, et kaitsta oma praidi ja territooriumit. Nurruvad kaslased on aga möirgavatest väiksemad ja tegutsevad sageli omapäi ega pea teistega saagi nimel nii palju võitlema. Nad märgistavad oma territooriumit lõhna abil ja neil pole tarvis suhtlusviisi, mis kostuks niivõrd kaugele.

Kodukassid võivad nurruda ka selleks, et inimestega suhelda. Sussexi ülikooli teadlased on seda lähemalt uurinud ja nende sõnul võivad kassid inimestega suhtlemiseks nurruda seetõttu, et nad on õppinud, et sel moel saavad nad kiiremini süüa. 

Mõned teadlased usuvad, et kassid nurruvad ka selleks, et end rahustada või tervendada. Bioakustika ekspert Elizabeth von Muggenthaler selgitas, et kasside nurrumine võib aidata ravida luid, leevendada valu ja parandada ka haavu. Lisaks sellele on erinevad teadlased kindlaks teinud, et nurrumine muudab hingamist rahulikumaks ja vähendab paistetust. 

Nurrumine pole kasulik vaid kassidele, see mõjub hästi ka kassiomanikele. Uurimused on tõestanud, et kassid aitavad inimestel paremini stressi maandada ja vererõhku alandada kui teised lemmikloomad. Minnesota ülikooli teadlased on leidnud, et kassiomanikel esineb 40 protsenti väiksema tõenäosusega südamerabandust kui neil, kel pole kassi. Ja teadlased usuvad, et oma roll on selles ka nurrumisel.

«Nurrumine on auditiivne stiimul, mida inimesed seostavad rahuga,» ütles inimeste ja loomade suhtlust uuriv teadlane dr Rebecca Johnson. «See annab meile positiivse kinnituse meie tegude kohta ja aitab meil kassiga suheldes lõõgastuda.»