Mida peaks teadma, kui soovid varjupaigast kassi võtta?

Kasside Turvakodus ootab uut omanikku Nilsson. Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

Varjupaikades ja turvakodudes on väga palju õnnetuid kiisusid, kes ootavad uusi omanikke ning soovivad üle kõige uude koju kolida. Millega peaks aga arvestama, kui soovid varjupaigast või turvakodust kassi võtta?

Kasside Turvakodu (kassideturvakodu.ee)

MTÜ Kasside Turvakodu esindaja Külli Mathiesen selgitas, et kõik turvakodu kassid on päästetud tänavalt või toodud omanikelt, kes on erinevatel põhjustel pidanud lemmikust loobuma. Sellest tulenevalt soovib turvakodu leida kassidele turvalisi ja armastavaid päriskodusid. «Meil on kombeks teha uue koduga natuke eeltööd, et olla kindel, et kiisut enam kunagi sama saatus ei tabaks,» rääkis Mathiesen. «Tahame alati loomavõtjaga tuttavaks saada, uurida tema loomapidamisharjumusi, et saada ettekujutus, milline oleks nurrumootori edasine elu.»

Mathieseni sõnul suhtlevad nad huvilisega ja uurivad tema loomapidamisharjumusi. Muuhulgas räägitakse sellest, millist toitu uus omanik kassile pakuks, kuidas ta suhtub kassi terviseprotseduuridesse, kus hakkaks kiisu elama, millised on inimese senised kogemused loomadega jne. «Meie jaoks on väga oluline, et nii kodu kui uus pere sobiksid kiisu iseloomuga ja vastupidi – see tagab muretu ja pika elu mõlemale osapoolele,» lausus Mathiesen.

Kasside Turvakodus ootavad uut kodu Latte, Nessie ja Simona. Foto: MTÜ Kasside Turvakodu

Pere ja kassi sobivuse korral sõlmitakse loovutusleping, mis on mõeldud nii kassi kui uue pere kaitseks ning see on sarnane kõikidel hüljatud loomadega tegelevatel ühingutel. «Meie kassidel pole kindlasti n-ö hinnasilti küljes ehk meil ei ole kindlat loovutustasu, kuid kuna meie organisatsioon koosneb vabatahtlikest ning tegevus annetustest, siis oleme alati väga tänulikud, kui uuel kodul on võimalik teha annetus vastavalt oma võimalustele. Selle raha eest saame aidata järgmisi hüljatud kasse, kes veel tänaval oma abi ootavad. Ühekordne annetus on alati oodatud, kuid igakuine püsiannetus teeb meie kiisud veel rõõmsamaks,» ütles Mathiesen.

«Kindlasti soovitame Kasside Turvakodu hoolealustega tutvuma tulla. Igaüks neist ootab uut võimalust – seda õiget kodu ja oma pere. Igaüks neist on lõputult tänulik oma päriskodu leides.»

Kassiabi (kassiabi.ee)

MTÜ Kassiabi vabatahtlik Regina Kokk sõnas, et võimalikult kassivõtjalt eeldatakse hoolivust, vastutustunnet ja teadmisi kaasaegsest lemmikloomapidamisest. «Me ei sea tingimuseks, et kassi sooviv inimene peab olema kogemustega loomapidaja, kuid eeldame, et kui on soov lemmikloom võtta, siis on inimene eelnevalt end teemaga kurssi viinud,» selgitas ta. Kassiabi vabatahtlikud on valmis ka omalt poolt kõigest vajalikust rääkima ja küsimustele vastama.

«Kassiabi on oma hoolealustesse investeerinud palju annetajate raha ja vabatahtlike aega ning energiat, seepärast tahaksime, et kiisusid ootaks ees pikk ja õnnelik elu uue pere juures,» rääkis Kokk. Kui kassisoovija on Kassiabiga ühendust võtnud, siis kutsutakse huviline pärast esialgset vestlust kasse vaatama. Tulevast kassiomanikku nägemata Kassiabi kiisusid uutesse kodudesse ei loovuta, kui pole tegemist just erandjuhtumiga. «Kahjuks on juhtunud, et pildi järgi välja valitud kass tegelikkuses uue pere ootustele ei vasta või erinevatel põhjustel ei sobi perre. Seepärast peame oluliseks, et kassihuviline ja tema uus lemmik enne otsuse tegemist päriselt kohtuksid,» selgitas Kokk.

Uue omanikuga sõlmitakse loovutusleping, mis kohustab omanikku näiteks haigestunud loomaga arsti juurde minema, kassi regulaarselt vaktsineerida laskma, kassipoja puhul on kohustus kiisu õigesse ikka jõudes ka steriliseerida/kastreerida. Kokk sõnas, et Eestis on kahjuks kodutuid kasse nii palju, et nemad kindlasti ei poolda kodukasside paljunemist.

Kassiabis ootavad uut kodu Anneke, Liki ja Vassu. Foto: Kassiabi

Kassiabi ei poolda ka seda, et kassidel lastakse üksinda õues hulkumas käia. «Teatavasti ükski aed kassi ei pea ja meie infomeilile tuleb väga palju teateid kadunud kasside kohta. Enamik neist ei leia enam kunagi koduteed, paljud hukkuvad autorataste all. Samuti on teada tõsiasi, et vabapidamisel olevad kassid kipuvad linde ja oravaid murdma,» lisas ta. Küll aga pole neil midagi selle vastu, kui omanik viib kassi jalutustraksidega õue.

Uuelt omanikult eeldatakse, et lemmikloomast ei loobutaks kergekäeliselt. Enne looma võtmist tuleks järele mõelda, mis saab näiteks siis, kui omanik satub ootamatult haiglasse või kui on vaja välismaale sõita. Kas on mõni tugiisik, kes saaks kassi eest hoolitseda? Kas lemmikloom jääb ka siis pere liikmeks, kui sünnivad lapsed? «Kui peaks tõesti tekkima olukord, et looma pole enam võimalik pidada, siis loodame, et võetakse meiega ühendust ja koos proovime leida parima võimaliku lahenduse,» ütles Kokk.

Kassiabi ei küsi kasside eest loovutustasu, samas eeldatakse, et kassivõtja teeb Kassiabile vastavalt oma võimetele annetuse. «Inimeste annetused on meie ühingu ainus sissetulek,» rääkis Kokk, «kogu annetajate raha läheb 100 protsenti meie hoole all olevate kasside ülalpidamiseks ja raviks. Kassiabil pole palgatöötajaid.»

Pesaleidja (pesaleidja.ee)

Pesaleidja MTÜ loovutustingimused on üsna sarnased teiste Eestis tegutsevate nii omavalitsuste poolt rahastatavate kui ka vabatahtlike poolt juhitavate varjupaikade omadega. Pesaleidja vabatahtlik ja juhatuse liige Katrin Paala-Vainola ütles, et nende eesmärgiks on tagada igale varjupaigast lahkunud loomale kindel ja armastav kodu. Selle tagamiseks sõlmitakse uue loomaomanikuga loovutusleping.

Pesaleidjas tuleb looma eest maksta ka loovutustasu. Paala-Vainola selgitas, et loovutustasu küsivad nad sellepärast, et tegu on mittetulundusühinguga, mis tegutseb ainult tänu annetustele. «Loomade ravimist, steriliseerimist/kastreerimist, kiipimist ja varjupaigas hoidmist saame teha ainult tänu annetustele ja loovutustasudele. Loovutustasu aitab katta murdosa (umbes 20 protsenti) kuludest, mida oleme teinud selleks, et loom leiaks uue kodu,» rääkis ta.

Loovustasu on tema sõnul vajalik ka selleks, et inimesel tekiks mingi arusaam, kas ta on majanduslikult valmis looma ülal pidama. «Paraku on elu näidanud, et kui pole 35 eurot looma eest maksmiseks, siis pole pere rahaline seis hetkel selline, et looma näol lisakohustus võtta, kuna veterinaarteenus on Eestis väga kallis ja loom võib mingi hetk ravi vajada,» selgitas Paala-Vainola. Igakuiste väljaminekutena tuleb arvestada toidu ja kassiliivaga. «Loovutustasu välistab ka need inimesed, kes näiteks kassipoegi madudele söögiks ostavad,» tõi Paala-Vainola karmi näite.

Mida loovutustasu sisaldab? Pesaleidjas kuulub loovutustasu hulka parasiiditõrje, lemmikloomapass, kiipimine ja registrisse kandmine, paljude loomade puhul ka vaktsineerimine ja steriliseerimine või kastreerimine. Samuti võib kassiomanik alati Pesaleidja vabatahtlike poole pöörduda, kui loomal peaks esinema käitumis- või terviseprobleeme.

Loovutustasud:

• ühe kassi loovutustasu – 35 eurot;
• kahe kassi loovutustasu – 50 eurot;
• kassi loovutustasu Soome – 50 eurot (sisaldab ELis kehtivat lemmikloomapassi ja vaktsiini marutaudi vastu).

Pesaleidjas ootavad uut kodu Lorelei, Melissa ja Nocturnus. Foto: Pesaleidja

Enne lemmiklooma võtmist tuleb täita ka loomavõtja küsimustik, mille leiab Pesaleidja veebilehelt. Küsimustikul on mitu eesmärki. Esiteks on seal olemas inimese kontaktandmed, tänu millele on Pesaleidjal võimaliku loomavõtjaga väga kerge ühendust saada. «Pesaleidja varjupaigas elab 90 kassi, igaühel neist on oma vabatahtlik, kes tegeleb looma ravi, kuulutuste koostamise ja kojusaatmisega. Pesaleidja ülejäänud 220 kassi elavad üle Eesti meie vabatahtlike kodudes. Selleks, et inimest varjupaika või oma koju loomaga tutvuma kutsuda, on kõige mugavam, kui loomavõtja andmed on kõik ühes kohas koos,» selgitas Paala-Vainola.

Pesaleidja kaudu leiab aastas kodu umbes 500 looma, mis tähendab seda, et potentsiaalsete loomavõtjate ankeete võib aastaga väga palju koguneda. Ühtne formaat aitab vabatahtlikel aega kokku hoida, sest vabatahtlikud ei pea eraldi hakkama üle küsima, mis linnas inimene elab või kui vana ta on (Pesaleidjast kassi võtmiseks peab olema täisealine).

Ankeedi teine oluline eesmärk on see, et uue kodu kohta võimalikult palju infot saada. Kolmandaks aitab ankeet välja selgitada, kas uus pere steriliseerib tulevikus looma, sest Pesaleidja loovutab kassipoegi ja veel opereerimata loomi vaid tingimusel, et nad ei saaks uues kodus enam järglasi. Kui peaks juhtuma, et pere soovib, et lemmikloom tooks järglasi, siis selgitavad Pesaleidja vabatahtlikud, et Eesti varjupaigad on niivõrd täis ja segaverelisi kasse pole vaja juurde toota. Kui selgitustest ei piisa, siis peavad nad kodupakkujale kahjuks ära ütlema. «Meie eesmärk pole oma hoolealustest kiiresti lahti saada, vaid neile siiski sobivad kodud leida ja ilma alginfota me seda teha ei saa,» sõnas Paala-Vainola.

Lisaks sellele saab ankeedi abil välja selgitada, milline kass võiks inimesele sobida juhul, kui kassivõtja pole ise veebist lemmikut veel leidnud, ja ka seda, kas kassi uues kodus on looma jaoks ikka piisavalt turvaline. Kui uus kodu paikneb näiteks suure tee ääres ja pere kavatseb kassi üksinda õue lubada, siis seda käsitletakse kui võimalikku ohtu ja Pesaleidja võib kassivõtjale eitava vastuse anda.

«Varjupaikadel on ka omad mustad nimekirjad loomapiinajatest ning muidu ebasobivatest kodudest, seega kontrollime enne loovutust ka need nimekirjad üle,» sõnas Paala-Vainola.

Kui ankeedi järgi kõik klapib, siis kutsutakse kassivõtja loomaga tutvuma, misjärel allkirjastatakse juba loovutusleping ja inimene võibki uue lemmikuga koju minna. Loovutusleping on üleval ka Pesaleidja veebilehel, kus võib sellega lähemalt tutvuda.