Uusaed soovitas kassi kõrvu aeg-ajalt puhastada puhta, pehme ja füsioloogilise lahusega niisutatud vatipadjaga. «Kindlasti ei tohiks seda jõuga teha, sest kui see tegevus seostub kassil ebamugavustundega, siis ei lase ta seda tulevikus enam teha. Kui kassi kõrvad on mustad, siis võib neid õrnalt puhastada spetsiaalse kõrvapuhastusvahendiga, mida leiab veterinaarapteegist,» lisas Uusaed. Ta hoiatas, et kassi kõrvu ei tohi kindlasti puhastada vatipulgaga, sest sellega võib oskamatu kasutaja kuulmekilet vigastada. «Kõige turvalisem oleks siiski pöörduda loomaarsti poole, et algpõhjus välja selgitada ja vajadusel kassile õiget ravi pakkuda.»
«Enamik kasse hoolitseb oma kasuka eest väga hästi,» ütles Uusaed ja lisas, et kammimisvajadus sõltub sellest, kui pika karvaga kass on. Lühikarvaliste kasukaid pole enamasti kammida tarvis, ent pikakarvaliste kasside kasuka eest peaks omanik iga päev hoolitsema. Lisaks karvkatte pikkusele on oluline ka kassi eluviis. «Õues käivat pikakarvalist kassi tuleb tihemini kammida, kui pikakarvalist toakassi. Tekkinud pulstikud tuleb lahti harutada või ära lõigata, sest pulstunud karvadest võivad alguse saada erinevad nahaprobleemid, mille ravimine ei pruugi lihtne olla,» lausus Uusaed.
Kassi karvkatte eest tuleks hoolitseda juba siis, kui kass on alles väike, sest kass, kes kohtub harjaga esimest korda täiskasvanuna, ei pruugi sellega leppida ning protseduurist võib kassile saada väga suur stressiallikas ja omanikule suur peavalu. Vahel võib juhtuda sedagi, et kassi on tarvis pesta, kui aga kassi pole väiksest peale vee ja pesemisega harjutatud, siis võib see võimatuks osutuda. «Kassi, kes paaniliselt vett kardab, ei tohi kindlasti jõuga kinni hoides pesta. Pesemiseks peab kasutama spetsiaalseid šampoone ning pärast pesu tuleb kassi soojas hoida ja rätikuga kuivatada ning seejärel ka hoolikalt kammida,» ütles Uusaed.