/nginx/o/2016/09/14/5834295t1h8211.jpg)
Nagu iga teine pereliige, vajab ka lemmikloom hoolt ja armastust. Tihtilugu ei oska kass sulle ise märku anda, millal oleks paras aega kõrvu puhastada või millal tuleks tema uhket kasukat kammida. Seetõttu on hea, kui omanik on ise taoliste asjadega kursis.
Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku loomaarst Liis Uusaed selgitab, milliseid asju peaks kassiomanik teadma.
Kas omanik peaks puhastama kassi hambaid või suudab kiisu ise hoolitseda selle eest, et hambad oleksid korras? «Väga paljud kassid kannatavad omaniku teadmata hambaprobleemide all ning sellest võivad alguse saada raskemad süsteemsed probleemid,» ütles Liis Uusaed. Nagu inimestel, võib kassidelgi hambakivi teke põhjustada igemepõletikke ning kui kassil on see tekkinud, siis võib kass keelduda söögist, sest söömine on tema jaoks piinavalt valus.
«On väga oluline kassi suud regulaarselt kontrollida juba kassipojast peale, sest nii harjub loom selle protseduuriga. Hambakivi teket aitab ennetada ka hammaste harjamine,» soovitas loomaarst. Loomapoodides ja -kliinikutes on saadaval hambapastad, mis kassidele maitsevad. Samas hoiatas Uusaed, et kass ei pruugi omanikku oma suu ligidale lasta. «Paratamatu on see, et kõik kassid ei lase omanikul hambaid harjata ning mõnikord keelduvad nad isegi hambaid näitamast. Siin saab appi tulla loomaarst. Regulaarne loomaarsti juures käimine, kassi suu kontrollimine ja vajadusel hambakivi eemaldamine kassi hammastelt on kindlasti viisiks, kuidas omanik saab kaasa aidata sellele, et tema kass oleks terve ning õnnelik,» selgitas Uusaed.
Kassiomanik peaks teadma, et kassidel esineb üsna tihti kõrvaprobleeme alustades kõrvaparasiitidest ja lõpetades bakterite või pärmseente tekitatud põletikega. «Kassi kõrvu pole tarvis puhastada, kui need on puhtad,» sõnas Uusaed, «samas võiks juba pojast peale looma selle protseduuriga harjutada juhuks, kui tulevikus peaks seda vaja minema.»
Uusaed soovitas kassi kõrvu aeg-ajalt puhastada puhta, pehme ja füsioloogilise lahusega niisutatud vatipadjaga. «Kindlasti ei tohiks seda jõuga teha, sest kui see tegevus seostub kassil ebamugavustundega, siis ei lase ta seda tulevikus enam teha. Kui kassi kõrvad on mustad, siis võib neid õrnalt puhastada spetsiaalse kõrvapuhastusvahendiga, mida leiab veterinaarapteegist,» lisas Uusaed. Ta hoiatas, et kassi kõrvu ei tohi kindlasti puhastada vatipulgaga, sest sellega võib oskamatu kasutaja kuulmekilet vigastada. «Kõige turvalisem oleks siiski pöörduda loomaarsti poole, et algpõhjus välja selgitada ja vajadusel kassile õiget ravi pakkuda.»
«Enamik kasse hoolitseb oma kasuka eest väga hästi,» ütles Uusaed ja lisas, et kammimisvajadus sõltub sellest, kui pika karvaga kass on. Lühikarvaliste kasukaid pole enamasti kammida tarvis, ent pikakarvaliste kasside kasuka eest peaks omanik iga päev hoolitsema. Lisaks karvkatte pikkusele on oluline ka kassi eluviis. «Õues käivat pikakarvalist kassi tuleb tihemini kammida, kui pikakarvalist toakassi. Tekkinud pulstikud tuleb lahti harutada või ära lõigata, sest pulstunud karvadest võivad alguse saada erinevad nahaprobleemid, mille ravimine ei pruugi lihtne olla,» lausus Uusaed.
Kassi karvkatte eest tuleks hoolitseda juba siis, kui kass on alles väike, sest kass, kes kohtub harjaga esimest korda täiskasvanuna, ei pruugi sellega leppida ning protseduurist võib kassile saada väga suur stressiallikas ja omanikule suur peavalu. Vahel võib juhtuda sedagi, et kassi on tarvis pesta, kui aga kassi pole väiksest peale vee ja pesemisega harjutatud, siis võib see võimatuks osutuda. «Kassi, kes paaniliselt vett kardab, ei tohi kindlasti jõuga kinni hoides pesta. Pesemiseks peab kasutama spetsiaalseid šampoone ning pärast pesu tuleb kassi soojas hoida ja rätikuga kuivatada ning seejärel ka hoolikalt kammida,» ütles Uusaed.
Kassile toitu valides tuleb arvesse võta mitut asja: kassi vanust, eluviisi, tõugu ja tervislikku seisundit. «Väga oluline on jälgida, kui palju toitu kass reaalselt päevas tarbib,» soovitas Uusaed, «mõnikord kipuvad kassid sööma ka lihtsalt igavusest ja see võib väga kiirelt viia ülekaaluni. Kassi üks lisakilo võrdub inimesel koguni 16 lisakiloga ning sellest saavad alguse tervisehädad alates liigeseprobleemidest ja lõpetades diabeediga.»
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, mida kassitoit sisaldab. Uusaed ütles, et tihti ei sisalda toidupoes müüdavad toidud kõiki vajalikke aineid või pole need ained õiges tasakaalus. «Loomapoodides või -kliinikutes müüdavate toitude sisaldus on kontrollitud ning tasakaalustatud. Kuna loomatoite on palju ja õige valimine võib olla keeruline, siis on alati kindlam oma veterinaarilt selle kohta nõu küsida,» soovitas ta.
Kas omanik peaks hoolitsema selle eest, et kassi eluviis oleks aktiivne ja loom liiguks päeva jooksul piisavalt? Uusaed ütles, et kuna kassid on väga keerulised loomad, siis võib nende käitumine olla indiviiditi väga erinev. Ent see, kui aktiivne kass on, sõltub suuresti tema vanusest. «Kassipojad on tihtipeale energilisemad ja mänguhimulisemad. Nendega tuleb ka selle võrra rohkem iga päev tegeleda,» sõnas Uusaed. «Täiskasvanud kassid on sageli isepäisemad ega pruugi huvituda mängudest, mida omanik mängida tahab. See sõltub muidugi ka sellest, kui vanalt on kass omaniku juurde tulnud ja kassi mänguharjumusest.»
Ka väljaskäimine oleneb suuresti kassi harjumustest. Kui tegu on õuekassiga, siis on loogiline, et kass käib väljas «omi asju ajamas». Toakassi jaoks võib väljaskäimine olla pigem stressirohke kui nauditav. Kui aga toakiisu on juba väiksest saadik harjunud rihmaga õues käima, siis on see kassi jaoks kindlasti hea viis energiat kulutada.