Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Teadlased tegid lindude kohta huvitava avastuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting

Teadlased on ammu arvanud, et lindudel võib olla omapärane võime lendamise ajal magada. Nüüd on aga esimest korda sellele ka kinnitust leitud.

Saksamaal asuva Max Plancki instituudi teadlased teatasid eelmisel kuul, et nad on esimest korda suutnud kindlaks teha, et linnud on võimelised lendamise ajal magama. Teadlased jälgisid Galápagose saare suurte fregattlindude ajulaineid ja liikumist. Nende lindude õhureisid võivad kesta kuid. Lindude peade külge kinnitati spetsiaalsed seadmed, mis mõõtsid lindude ajuaktiivsust kümne päeva vältel, edastab The Local.

Selgus, et need linnud vajavad pikkade ookeane ületavate lendude jooksul vähem und kui siis, kui nad on maa peal. Uuringu käigus selgus, et fregattlindudele piisab lendamise ajal kõigest 42-minutilisest uinakust päevas, samas kui maa peal olles võivad nad magada kuni 12 tundi. 

Mõnel korral täheldati ka seda, et lind oli poolunes: linnul oli üks silm avatud ja üks ajupoolkera oli ärkvel, et märgata potentsiaalseid ohte. Teadlased selgitasid, et fregattlinnud võivad ühte silma lahti hoida selleks, et vältida võimalikke kokkupõrkeid teiste lindudega. Ent fregattlinnud on suutelised lendamise ajal magama ka nii, et mõlemad ajupoolkerad puhkavad.

Selgusetuks jäi vaid see, miks vajavad need linnud lendamise ajal niivõrd vähe und. 

Tagasi üles