Bokser Padre sattus Kanadas Ontario loomade varjupaika seetõttu, et perekond otsustas koerast loobuda. Koeral oli tõsine terviseprobleem, mis muutis kõndimise tema jaoks üha keerulisemaks.
Paar pakkus kodu koerale, kelle vastu keegi huvi ei tundnud
12. september 2016, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgu hakkas bokser lonkama, siis tuli aidata tal spetsiaalse kanderihma abil liikuda ja lõpuks pidi Padrele õpetama, kuidas ratastoolis liikuda. Potentsiaalsed uued omanikud käisid Padre puurist pidevalt mööda, ent keegi ei uurinud koerakese kohta, kirjutab The Dodo.
Nagu iga teine koerake, vaatas ka Padre varjupaiga külastajaid lootusrikka näoga, ent pidi iga kord pettuma. Padre tervis muutus aga iga päevaga üha halvemaks ja igal hommikul ärgates suutis koer üha vähem oma keha kontrollida.
«Tundub, et kui inimesed Padret näevad, siis nad näevad rasket tööd ja südamevalu, mitte selle koera imelist hinge ja piiritut armastust, mida ta suudaks omanikele pakkuda,» sõnas varjupaiga töötaja Clare Forndarn juunikuus The Dodole antud intervjuus. Selleks ajaks oli Padre varjupaigas elanud peaaegu 200 päeva. «Meie suurim hirm on see, et Padre võib varjupaigas surra,» lisas Forndarn.
Aga augusti lõpus ilmus varjupaika üks paar, kes otsis just Padret. Erin Winn ja tema abikaasa Josh Weichel olid näinud videot Padrest ning see tõi neile pisarad silma. Nad teadsid, et tahavad sellele koerale kodu pakkuda.
Winn ja tema abikaasa vaatasid terve varjupaiga läbi, ent ei leidnud Padret. Enne lahkumist mõtlesid nad veel varjupaiga töötajalt uurida, kas ta teab koera nimega Padre. Varjupaiga töötaja vastas, et kõik seal teavad seda koera. Padre oli parajasti jalutamas oma suurima sõbra, varjupaiga vabatahtliku Staviga, kes oli Padre eest hoolitsenud alates päevast, mil koer varjupaika toodi.
«Stav oli nagu Padre kaitseingel,» rääkis Winn. «Ta käis varjupaigas 3-4 korda nädalas, veetis koeraga aega, käis temaga jalutamas, andis talle maiustusi.» Padre uus perekond pakkus talle aga midagi veel paremat: igapäevast armastust kuni elu lõpuni. «See oli armastus esimesest silmapilgust,» ütles Winn. «Ei tulnud kõne allagi, et me lahkume sealt ilma temata.»
Nüüd elab Padre Ontario piirkonnas Burlingtonis. Padre tervislik seisund muutub aja jooksul vaid halvemaks, aga koerake on juba tunda saanud armastust ja see on tema päevad kahtlemata paremaks teinud. «Ta armastab inimesi. Ta on niivõrd armas ja tahab sinuga koos lihtsalt lamada või kaisutada,» sõnas Winn. «Meie vahel tekkis kohe side.»