Hirvli külas kasvab 70 angoora küülikut

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuni viiekiloseid küülikuid peetakse mõnikord isegi korteris koduloomana. Aga Airi Poll seda ei soovita. «Rootsis on eramute juures isegi omaette küülikute majad. Seal on puurid ja muu vajalik. Korteris on pidamine ebamugav,» ütleb perenaine.
Kuni viiekiloseid küülikuid peetakse mõnikord isegi korteris koduloomana. Aga Airi Poll seda ei soovita. «Rootsis on eramute juures isegi omaette küülikute majad. Seal on puurid ja muu vajalik. Korteris on pidamine ebamugav,» ütleb perenaine. Foto: Harju Elu

Kuusalu vallas Hirvli külas Hiiekivi talus on peetud küll hobuseid, lambaid ja kanu, kuid nendest on lõpuks loobutud. Viimased seitse aastat on aga talus kasvatatud küülikuid, kuid mitte tavalisi, vaid karvaseid angooravillaga loomi, kirjutab Harju Elu.

Karvapallid löövad ilmselt lastel ning ka täiskasvanutel «nunnumeetri» kohe üles. Perenaine Airi Poll kammib küülikuid ning loomad on sellega väga rahul. Paksust kasukast paistavad välja vaid nägu, nuuskiv nina ja saba. «Kuidas teha vahet jänesel ja küülikul? Väga lihtsalt, sest jänes on metsas ja küülik on koduloom,» seletab perenaine, ja lisab kohe, et talus on peetud küll hobuseid, lambaid ja kanu, kuid nendest on loobutud. Lambavilla oli palju, aga see jäi mütside ja sallide jaoks veidi karedaks.

«Õppisin küll lambavilla ketrama. Aga midagi oli puudu. Otsisime pehmet villa ja avastasime need angoora küülikud. 2009 võtsime esimesed loomad,» meenutab Airi Poll.

Ootamatu juurdekasv

Tänaseks on pikk-kõrvu 70, kuid veel kevadel oli talus alla 60 küüliku. Ootamatu juurdekasv tekkis niimoodi, et märtsis olid loomad taas pügamisel. Ning pärast kohevast kasukast loobumist elasid nad puuriga soojas ruumis. «Seal oli kolm emast ja üks isane. Varsti saime kolmelt emalt kokku tosin poega. Praegu on farm täis ning isegi varupuure pole,» selgitab perenaine. Varem on toodud loomi Prantsusmaalt ja Rootsist, kust neid autoga puuris veeti.

Loomi pügatakse tavaliselt iga kolme kuu tagant. Esimesed kaks kuud on küülik tavalise karvaga, kohev angoora tekib kolmanda kuuga. Ööpäevas kasvab karv millimeetri võrra. Seljast ja külgedelt pügatakse karva masinaga, kõhu pealt aga kääridega. Loomad on tavaliselt rahulikud ning ei rabista. Küll tuleb jälgida, et 4-5 kilo kaaluv küülik pügamise ajal sülest maha ei kuku ja viga ei saa.

Farmi kütta pole vaja, sest küülik kannatab ka külmakraade. «Kui loom on paljaks pügatud ja õues on kuni kümme miinust, siis saab ta kampsuni selga. Rohkema kui kümne kraadiga viime palja looma sooja ruumi,» seletab Poll.

Soe ja pehme vill

Söögilaud on küülikutel mitmekesine. Loomulikult söövad nad isukalt heina, lutserni ja ristikut. Hea ja tiheda karvkatte jaoks tuleb lisada ka graanulitoitu. «Kallis ehk esimese sordi angooravill kasvab alles kaheksandast elukuust. Selle ajani saab viltimise villa. Üks küülik elab vast 5-6 aastat. Meil on vanim seitsmene, aga ta on juba vanake,» räägib perenaine.

Milline on angooravilla eelis tavalise lambavilla ees? Airi Poll ütleb, et see on pehme ja soe. Pidavat olema seitse korda soojem kui lambavill. Sellest valmistatud mütse, kampsuneid, veste ja muid kudumeid on mugav kanda. «Tuult kahjuks väga hästi ei pea. Häid sokke sellest samuti kududa ei saa, sest puudub vajalik elastsus,» lisab ta.

Kõik Hiiekivi talu vill müüakse maha või tehakse sellest mütse ja kampsuneid. Turistid saavad ka ise talus villa kraasida, kedervarre või vokiga lõnga valmistada. Saab osta suveniirjäneseid ning majavaimusid. Müügis on ka koeravillast käevõrud neile, kellel randmed valutavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles