Kindlustusselts selgitab: koera kadumise taga on peamiselt ehmatus ja instinktid

Koer. Pilt on illustreeriv. Foto: Dmitri Kotjuh

Koer toob ellu palju rõõmu. Annab igaühele midagi - pakub üksikule inimesele seltsi, on vanainimesele jalutuskaaslane, mänguseltsiline lapsele, kuulab vajadusel mured, suudab lihtsalt otsa vaadates ja koju oodates halva tuju heaks muuta. Seda suurem on mure, kui lemmikuga midagi juhtub. Enamik haigestumisi ja vigastusi on õnneks ravitavad, omaette teema on aga koera kadumine.

ERGO varakahjude käsitleja Tuuli Kalbergi sõnul saab kindlustuskogemuse põhjal koera kadumise peamised põhjused jagada kolmeks:

• ehmatus ja hirm: näiteks ilutulestiku, teise koera ründe, äikse müristamise, aga ka ootamatult möödasõitva pulmarongi valjuhäälse tuututamise suhtes. Ummisjalu minema joostes võib kodutee aga lootusetult kadunud olla.
• instinktid: kas siis võimaliku jahisaagi või ahvatleva koerapreili järgi - need sunnivad koeri vahel kilomeetreid kodust eemale. Sageli ei aita tugev kett ega kõrge aed. Kui loodus kutsub, tuleb minna. Ideaalis ka tagasi tulla, kuid see võib olla juba keerulisem.
• inimeste kurjad kavatsused: seda vast pigem kallimate ja nooremate tõukoerte suhtes. Minu praktikas sellised juhtumeid õnneks pole, kuid jah, välistada ei saa, et koer näiteks poe ukse tagant (kuhu tõukoeri tegelikult ju väga ei jäeta) või veel hullem, lapselt näiteks koeraga jalutamise ajal varastatakse.

Paljud koerad tulevad õnneks ise koju või nad leitakse. Mõnikord võtab see aega, sest koer on oma rännakutel kaugele jõudnud. Oluline on, et koer oleks kiibistatud/märgistatud, sest vastav märge aitab leidjal ja loomaarstil omanikuni jõuda.

Kadunud koera leidmist kiirendab ka teavitustöö – kuulutused meediasse, sh tänapäevasesse sotsiaalmeediasse (nt Facebook); väiksema kogukonna puhul info teadetetahvlile; järelepärimine loomade hoiupaika jmt. Koera varguse või röövimise korral tuleb teavitada politseid.

Kui koer on kindlustatud, tuleb kadumisest esimesel võimalusel ka kindlustusseltsi teavitada. «ERGO kindlustuslepingu kohaselt kuuluvad ka koera otsimiseks tehtud kulutused (nt avaldatud tasulised teated) lepingus kokkulepitud summas hüvitamisele,» kinnitab Kalberg.

«Kui koer leitakse, kuid ta on vigastatud, hüvitab kindlustus ravikulu. Kui koera ei leita, hüvitatakse koera kindlustussumma. Selle hüvitamise puhul kehtib aga nn otsimisperiood. Nimelt asub kindlustusselts kahju hüvitama, kui koera pole leitud kolme kuu möödudes alates päevast, mil kadumisest kindlustusseltsi teavitati.  Nii ravikulu kui koera kindlustussumma lepitakse kindlustulepingu sõlmimisel kokku ja see kajastub kindlustuslepingus. Alati rakendub ka kokkulepitud omavastutus,» selgitab Kalberg.

Lemmiku kadumine on omanikule väga suur mure. Piinab teadmatus, kas koer on elus, kus ta on, kas ta on ehk üksi ja vigastatud, kas leidub häid inimesi, kes vajadusel aitavad.

Kadumist ennetada on ka keeruline. Kahtlemata tuleb koera võttes arvestada, kas antud tõug perele üldse sobib ning kas tingimused vastavad oludele. Näiteks ei pea vanamemmekese jõud kinni tormakat dogi, piirdeaiata kinnistule ei tohiks lahtiselt jalutavat koera võtta, näiteid on kindlasti veelgi.

Loomulikult tuleb koera jalutada sobiva jalutusrihmaga ja looduses koera jooksutades kaaluda enne läbi võimalikud ohud ja vajadusel leida teine alternatiiv.