Loomakaitsjad paluvad teavitada inimestest, kes lemmikud suvilasse maha jätavad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Koerad.

FOTO: Margus Ansu

Sügis on ukse ees ja see tähendab, et inimesed naasevad linnades asuvatesse korteritesse. Paraku nii mõnedki neist jätavad oma lemmikloomad maha, sokutavad võõra talu väravasse või hülgavad metsa alla.  Eestimaa loomakaitse liit palub taolistest loomahülgajatest kindlasti teada anda.

«Hulkuvad loomad peab varjupaika toimetama kohalik omavalitsus ja odav see pole. Kindlasti saaks seda raha kulutada palju targemini,» ütles liidu juht Heiki Valner. «Kuigi meie jaoks on prioriteetne loomade kannatuste vähendamine, siis hülgajate tegevusele ei tohiks läbi sõrmede vaadata kasvõi juba ka majanduslikel põhjustel.»

Loomakaitse liidu Tallinna piirkonna juhi Kristina Krjakvina sõnul panevad loomahülgajad ka maarahva raskesse olukorda: «Tean isiklikult üsna mitut maal elavat peret, kelle kõik praegused lemmikloomad on leitud sügisel oma aia tagant ning inimestel polnud südant neid välja jätta. Õnneks oli neil võimalus nad steriliseerida ja kastreerida ning kassikolooniad jäid tekkimata, kuid pahatihti saavad kümnepealised kassikarjad alguse just loomahülgajatest!»

Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

ELL jurist Piret Tees manitseb, et teatud juhtudel võib looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine  kaasa tuua ka kriminaalkaristuse ning hülgajat saab karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

ELL ootab teateid hüljatud loomadest ja -hülgajatest e-posti aadressil: info@loomakaitse.eu

Tagasi üles