Tallinna varjupaiga juhataja selgitab, miks tehti varjupaika toodud kassile surmasüst (1)

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomade varjupaiga avamine Paljassaare poolsaarel.
Loomade varjupaiga avamine Paljassaare poolsaarel. Foto: Jaanus Lensment

Postimehe poole pöördus lugeja, kes viis juuli algul Tallinna kodutute loomade varjupaika kassi, palus, et teda hoitaks looma puudutavate asjadega kursis, kuid FIV-positiivsele kassile tehti surmasüst ja inimesele jäeti põhjus ütlemata.

Anonüümsust palunud lugeja helistas 8. juulil Paljassaare teel avatud loomade varjupaika, öeldes, et tema hoovis elab kaks kodutut kassi. 

«Kell 21.30 helistas mulle varjupaiga töötaja, vabandas ja ütles, et ei saa täna tulla. Me leppisime kokku, et töötaja tuleb järgmisel päeval samal ajal. Järgmisel päeval ei tulnud mitte keegi ja kui ma neile helistasin, vabandasid nad veel kord ja ütlesid, et täna nad tulla ei saa,» kirjutab lugeja, lisades, et koos ühe prouaga püüti üks kassidest kinni ja viidi 9. juulil varjupaika. 

«Palusime varjupaika minnes, et kassi ei surmataks ja ütlesime, et oleme valmis kandma kõik kulud. Palusime, et meid informeeritaks kõigest, mis looma puudutab» kirjutab lugeja, lisades, et temaga kaasas olnud proua pakkus varjupaigale oma kontaktnumbrit. 

«Töötaja vastas, et neil pole tema numbrit vaja, et neil on juba minu number ja sellest piisab. Lisaks ütles töötaja, et nemad ei surma mitte kedagi ja leiavad kõikidele kassidele uued kodud erinevalt teisest hoiupaigast. Lahkumisel ütlesime neile, et nad informeeriksid meid kõigest. Mees vastas, et neil on minu number olemas ja nad helistavad mulle kui midagi muutub. 10 päeva hiljem helistasin varjupaika ja mulle öeldi, et kassi tervisega on kõik korras ja ta ootab karantiini lõppu, et minna kasside ühistuppa elama.»

9. augustil läksid lugeja ja temaga koos kassi püüdnud proua varjupaika. Seal sõnas töötaja, et toodud kass oli FIV-positiivne, mille tõttu otsustas veterinaar kassile surmasüsti teha. 

«Esiteks küsisin, et kuidas on see võimalik? Kui ma helistasin teile, ütlesite, et kassi tervisega on kõik hästi ja praegu te ütlete mulle, et kass oli haige. Töötaja vastas mulle jämedalt, et «otse talle ma ei helistanud». Mind imestas tema käitumine ja hakkasin talle seletama, et «helistasin teile» tähendab «helistasin teie varjupaika». Siis seletas ta, et pärast karantiini lõppu tehti kassile FIVi test ja tulemus oli positiivne. Kui tulemus on positiivne, siis peavad nemad kassi surmama. Mulle tundus see imelik, et karantiin kestis 14 päeva, aga meie kass oli surmatud 26 päeva pärast. 26 päeva jooksul tervisega probleeme ei olnud, aga järsku temal oli FIV. Järgmisel päeval helistasin hoiupaika ja tahtsin rääkida veterinaariga. Töötaja ei andnud mulle võimalust temaga rääkida ja seletas, et arst on väga hõivatud. Ma vastasin, et võin oodata ja minu küsimused ei võta palju aega. Siis ta ütles, et arst töötas teises ruumis, kus ei ole võrku. Ma vastasin, et võin varjupaika tulla. Siis ta ütles, et arst ei räägi vene keeles. Ma vastasin, et võin arstiga suhelda eesti keeles, töötaja küsis, mis on minu küsimus ja ma vastasin, et tahan teada meie kassi surmasüsti tegemise põhjust. Ta vastas, et kass oli väga agressiivne. Ütlesin, et kassil oli FIV ja, et nende töötaja ütles seda mulle eile, mille peale vastati mulle:«No jah, see oli tal ka». See tundus mulle väga imelik ja seetõttu tahtsin suhelda veterinaariga. Töötaja vastas, et arst helistab tagasi ja paari minuti pärast ta helistas mulle tagasi,» kirjutab lugeja.

Seejärel palus kirjutaja arstil seletada, miks varjupaika toodud kassile surmasüst tehti. «Arst palus mul oodata ja hakkas vaikselt töötajaga suhtlema. Kui ta võttis telefoni ja hakkas jälle rääkima, siis ta kordas kogu aeg ainult ühte fraasi:«Kassil oli positiivne FIV test ja seetõttu tegime talle surmasüsti». Ütlesin, et on vaja teha enne kolm testi, et olla kindel, et see on FIV, mitte mingi teine haigus (sest mõnikord on olnud situatsioone, kus test näitab positiivset tulemust FIV-ile, aga tegelikult on hoopis teine haigus). Kassi FIV on haigus, mis hävitab immuunsüsteemi ja kassidel on seoses sellega palju teisi terviseprobleeme. Arst kordas sama fraasi, et kassil oli positiivne testitulemus, aga me oleme kindlad, et kass oli terve,» kirjutab lugeja ja lisab, et kass elas maja hoovis kaks aastat ja nägi terve välja ning ka kassi pojad on terved. «Nende töötaja Maarika ütles meile prouaga: «Te olete mind juba ära tüüdanud oma kassiga». Aga me tahtsime lihtsalt tõde teada. Miks nad ei saanud viisakalt seletada?» küsitakse kirjas.

«Ma ei saa aru, miks nende veterinaar ei seletanud mulle surma põhjust? Varjupaik töötab ja töötajad saavad palka maksumaksja raha eest. Miks nad ei tee oma tööd nagu vaja? Linna teedel on surnuid loomi, minu info kohaselt peaks hoiupaiga töötajad need surnud loomad teedelt koristama. Sellest tulenevalt tekkis mul küsimus: miks on teedelt korjused koristamata? Kas edasi jääb kestma sama hoiak, et varjupaik ei vasta, kui neile helistatakse ja saa korralikult seletada surmamise põhjused?» küsib lugeja. 

«Kardame, et hoiupaiga töötajad valetavad meile ja olukord on seal on halvem, kui nemad seda ütlevad. Minnes kasside ruumi, kus elavad täiskasvanud ja terved kassid, oli seal ainult kolm kassi. Nende veebilehel on palju rohkem. Ajalehes oli kirjutatud, et nendel on umbes 120 kassi. Kus peitub tõde?

Miks nad ei helistanud mulle, kui said teada kassi diagnoosist? Neil oli minu number olemas. Miks mina pidin püüdma kassi, kui seda pidid tegema inimesed, kes saavad selle eest palka? Kui on olemas uus varjupaik, mis peaks tegema otsuseid läbimõtlematult? Miks ilmneb niisugune probleem, et nemad lihtsalt ei reageeri väljakutsetele? Varjupaiga eesmärk on loomade päästmine ja nendele uute kodude leidmine, mitte nende tapmine, inimestele valetamine ja nendega ebaviisakalt käitumine. Üks töötaja ütles, et kassiga kõik on hästi, teine ütles, et neil ei olnud minu numbrit (isegi, kui ma helistasin ja küsisin kassi tervise kohta, helistasin oma numbrilt). Mis seal toimub?» küsib lugeja.

Postimehega ühendust võtnud lugeja küsimusi ja tekkinud probleemi selgitab Tallinna varjupaiga juhataja Hellika Landsmann.

Varjupaigas on väljakutsetel prioriteetsus ja omapead ringi liikuv, väliselt terve ja hakkamasaav täiskasvanud kass, on madala prioriteetsusega väljakutse võrreldes, vigastatud loomaga, loomapoegadega või ründava loomaga. Meil on siiralt kahju, et meie loomapüüdjatele tuli 8. ja 9. juulil kõrgema prioriteediga väljakutseid ja antud kassi püüdmine lükkus edasi. Looma leidja tõi kassi omal initsiatiivil varjupaika ja kindlasti ei pea leidjad täitma varjupaiga ülesandeid. Rohkem ei ole me saanud täitmata jäänud väljakutsete kohta siiani ühtegi kaebust. Töötaja, kes väidetavalt lubas, et meie varjupaigas mitte kunagi ja mitte kedagi ei eutaneerita, on tänaseks töölt lahkunud ja ei kinnita, et oleks midagi sellist lubanud. Väga haiged, parandamatult vigastatud, FIV positiivsed kassid ja ohtlikult agressiivseid loomad uinutatakse varjupaigas.

1. juulist kuni tänaseni on varjupaika saabunud Tallinna linnast 177 kassi, kellest 5 on eutaneeritud. Ühel kassil oli kasvaja peas, üks oli vaid 1-kuune väga raskes herpesviiruses kassipoeg, kes oli juba saabudes väga nõrk ja keda päästa kahjuks ei õnnestunud, üks oli endiselt Tallinna linna lepingupartnerit MTÜst Loomade Hoiupaik üle tulnud neerupuudulikkusega kass, keda ka Västriku loomakliiniku arstid püüdsid päästa, üks oli kahekuune autolt löögi saanud kassipoeg, kelle piinad pidime lõpetama ja viies oli kõne all olev must sotsialiseerimata kass, kellel tuvastati kasside immuunpuudulikkus ehk FIV.

Kui FIV ei ole veel viimasesse faasi arenenud, siis silmaga ei olegi seda võimalik tuvastada. Mis on FIV ehk kasside immuunpuudulikkus saab lugeda põhjalikult Tartu varjupaiga loomaarsti Janne Orro artiklist. Selle aja jooksul oleme vanale omanikule tagastanud 20 kassi ja uude kodusse saatnud 27 kassi. Hetkel on varjupaigas 120 kassi. 5 kassi on selle aja jooksul ka surnud (16-aastane vanadusse, üks autolt löögi saanud kass, kes suri saadud vigastustesse enne varjupaika jõudmist, 3 haiget kassi, keda meil ei õnnestunud vaatamata ravile päästa). Hetkel on kassitubades 16 kassi, hoiukodus 7 kassi ja puurides ootamas (karantiinis, isolaatoris, taastusravis) 97 kassi.

Koeri on püütud antud perioodi jooksul 58, neist tagasi omanikule on kohe antud 44, uue kodu on leidnud 2. Teised 12 ootavad meie teistes varjupaikades ja hoiukodudes oma uusi või vanu peremehi. Eutanaeeritud ega surnud ei ole ühtegi.

1. juulist kuni tänaseni on varjupaika saabunud Tallinna linnast 4 pisilooma, nende hulgas 2 merisiga ja 2 küülikut. Üks küülik tagastati omanikule. 1 küülik ja 2 merisiga ootavad endale uusi omanikke.

Varjupaigad töötavad väljakutsepõhiselt ja küsimusele, miks on teataja näinud teedel koristamata korjuseid, saame vastata, et järelikult ei ole meile nende kohta väljakutset tehtud. Varjupaik ei oma võimekust Tallinna tänavate pidevaks läbisõitmiseks, see ei ole ka otstarbekas. Juuli algusest oleme Tallinnast koristanud 80 loomakorjust, neist 18 kassi, 5 jänest, 2 kährikut, 41 erinevat lindu, 2 metskitse, 3 oravat, 3 rebast, 1 rott, 4 siili ja 1 tuhkur.

Meil on väga kahju, et varjupaiga avamis- ja sisseelamisärevuses jäi töötajate vahel kommunikatsioon puudulikuks ja loomapüüdja ei andnud edasi teistele töötajatele informatsiooni, et on lubanud kassi leidjat hoida kursis kassi saatusega. Nagu eelpool mainisin, on see töötaja tänaseks töölt omal soovil lahkunud, sest tundis, et ei tule toime varjupaigatööga kaasneva pingega. Küll aga soovitame edaspidi inimestel, kes tunnevad huvi varjupaigas oleva looma käekäigu kohta, meiega otse ühendust võtta e-posti aadressil tallinn@varjupaik.ee.

Tagasi üles