Karuga kohtumisel tekkivaid probleeme aitab ennetada mõistlik tegutsemine

Pruunkaru. Pilt on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Keskkonnaamet tuletab mesinikele ja metsas käivatele marjulistele meelde pruunkaruga kokkupuutumisel ettevaatliku ja ennetava tegutsemise olulisust.

Sügiseti sageneb metsas liikuvate seeneliste-marjuliste kohtumise võimalus suurte metsloomadega, sealhulgas pruunkaruga. Samal perioodil valmistuvad karud taliuinakuks, püüdes oma energiavarusid lisaks metsas saadavale täiendada ka mesilaid rüüstates. aastal on Keskkonnaametile teatatud ligi 80 pruunkaru rüüstatud mesitarust. Kuigi see arv on tagasihoidlikum kui varasematel aastatel, võib mesilate rüüstamine sügisperioodil sageneda. Igal aastal murravad karud Eestis ka mõned veised ja lambad.

Kiskjakahjude tekkimise riski saab ennetada iga mesinik ja loomakasvataja ise. Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude ennetamiseks ajada kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Lisaks tõhusale elektrikarjusele aitab kiskjakahjusid vähendada karjavalvekoerte kasutamine. Mesilate rüüstamist aitab oluliselt vähendada mesitarude ümbritsemine elektrikarjusega.

«Suurkiskjate poolt mesilale või põllumajandusloomale tekitatud kahjustusest peaks hüvitamisest huvitatud vara omanik võimalikult koheselt teavitama Keskkonnaametit, kes hindab kohapeal kahju suurust ning teeb otsuse kahjude hüvitamise kohta. Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele,» ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Tulenevalt looduskaitseseadusest hüvitas Keskkonnaamet 2015. aastal pruunkaru poolt 78 mesinikule tekitatud kahjusid kogusummas 63 247 eurot.

Pruunkaru on Eesti põlislooduse hea tervise sümbol. Mesinduses ja karjakasvatuses tuleb arvestada, et kiskjad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seepärast tuleks see teha neile võimalikult keeruliseks.

Looduses karuga kohtudes on ainuõige paanikata tegutsemine ning kohtumispaigast kohene rahulik taandumine. Igasugune äkiline käitumine ja meelelahutuslikel eesmärkidel lisahäirimine võib kontakti normaalset lahenemist vaid halvendada. «Suurkiskjatega suhestumisel hoidkem meeles meie vanasõna: Karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe aru,» lausus Talvi.