Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Ornitoloog selgitab, kas kanal on 60 muna haudumine võimalik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Kersti Nõmm ütles, et tublile asendusemale on nüüdseks puhkust antud, kuna tema kasvandikud on juba piisavalt suured ja saavad edaspidi ise hakkama.
Kersti Nõmm ütles, et tublile asendusemale on nüüdseks puhkust antud, kuna tema kasvandikud on juba piisavalt suured ja saavad edaspidi ise hakkama. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Reedel kirjutas Saarte Hääl, et Leisi vallas elab kana, kes võttis haudejaamast toodud 60 muna enda hoole alla, haudus tibud välja ja kasvatas üles.

Eesti ornitoloogiaühingusse kuuluv Jaanus Elts selgitab.

Üldjuhul loomulikult võimatu. Hauduvatel lindudel (on ju ka liike, kes ise ei hau) on kurna suurus määratud vanalinnu kehapinna ja munade ristlõike suhtega. Haudumiseks, mis on stricto senso soojuse ülekandmine vanalinnult munadele, lisaks munade ühtlase haudumise tagamine ehk munade pööramine, lisaks õhu liikumise tagamine, peab vanalind suutma kogu kurna piisavalt hooldada.

Looduses munevad suuri kurni enamasti linnud, kellel on keha suurusega võrreldes väga väikesed munad. Kudulindudel on valik läinud täpselt vastassuunas: aretatud on liinid, mis muneksid võimalikult suuri mune.

Kui see eelnev jutt tundub liiga keeruline, siis laduge mõttes põrandale 60 kanamuna ja võrrelge seda kujuteldava kana kõhualuse pindalaga. Edukaks haudumiseks peaks kana suutma kogu seda munamassi piisavalt soojendada ja regulaarselt pöörama. Teine lugu, kui keegi tõi haudejaamast koju juba kooruma hakkavad munad ja kana asus väga soojas ruumis. Siis võis midagi sellist isegi juhtuda, kuid see on rohkem selline ilukirjanduslik allegooria, sest see kana nii-öelda ei viinud haudumist läbi algusest lõpuni.

Märksõnad

Tagasi üles