Juba kuuendat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts suve lõppedes kampaaniat «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?», millega pannakse inimestele südamele oma lemmikud suvekodudest endaga kaasa võtma ja märkama hüljatud koduloomi. Suvilapiirkonnad on tänaseni kodutute lemmikloomade arvukuselt kõige probleemsemad.
«Jõelähtme ja Laitse on vaid mõned näited piirkondadest, kus elavad metsikud kassikolooniad, mis on alguse saanud suvilatesse hüljatud paarist-kolmest nurrumootorist – ega rohkem ei lähegi tarvis selleks, et vaid paari aastaga saaks kokku mitusada kassi! Viletsates tingimustes levivad haigused ja nälg, paljud loomad saavad ka talviste külmadega otsa. Kohalikud omavalitsused aitavad teatud piirkondades rohkem, teistes jällegi üldse mitte. Mitmetele kodututele kassidele ja maha jäetud suvilasse ketti unustatud koertele püüame annetuste ja toetuste abil arstiabi võimaldada, ent kõige keerulisem on suure hüljatud loomade arvu juures leida neile kodu või kasvõi ajutist hoiukodu,» võtab Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll olukorra lühidalt kokku.
«Kõige olulisem on mõelda enne lemmiklooma võtmist, kas tema eest ollakse valmis hoolitsema ka siis kui ta on kasvanud suureks ja aeg on kolida aiaga suvekodust tagasi linnakorterisse. Inimesed võtavad loomi väga vastutustundetult ja kahjuks ka hülgavad vastavalt,» ütleb seltsi juhatuse liige Oleg Zhemchugov.
Ehkki Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav, on hülgajaid keeruline tabada ja vastutusele võtta kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja loomaomanike andmete registrisse kandmiseks.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub kodanikke üles oma koduleheküljelt printima välja «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?» kampaania plakateid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustetahvlitele. Lisaks palub selts teatada hüljatud lemmikloomadest e-postiaadressil info@loomakaitse.ee või infotelefonil 526 7117.
Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias, levitama teavet kohalike elanike hulgas ja tegelema hulkuvate loomadega kuna kolooniad kasvavad jõudsalt ning tagajärgedega tegelemine nõuab veel enam aega ja raha.