Ida-Virumaal toimub lendorava kaitsekorraldust puudutav arutelu

Lendorav. Foto: Vida Press

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kutsuvad väljasuremisohus oleva lendorava püsielupaikade moodustamise protsessis kaasa rääkima. Järgmine kaasamiskoosolek toimub homme Oonurme külamajas Ida-Virumaal.

Keskkonnaminister algatas 16. mail 2016 lendorava püsielupaikade moodustamise menetluse. Keskkonnaamet on praeguseks huvitatud osapooltele materjalid laiali saatnud ning kutsub aktiivselt kaasa rääkima ja arvamust avaldama.

Maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele suunatud arutelu toimub juba eeloleval kolmapäeval, 27. juulil algusega kell 15 Oonurme külamajas Tudulinna vallas Ida-Virumaal. Infopäeval räägib lendoravaekspert Uudo Timm, kuidas lendoraval on viimasel ajal läinud. Tutvustatakse ka tänavuse seire tulemusi. Püsielupaikade moodustamise protsessist ja sellega maa- ja metsaomanikule kaasnevast räägivad ning küsimustele vastavad Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium. Teiste huvigruppidega (nt kaevandusettevõtetega, Riigimetsa Majandamise Keskusega) on esimesed kohtumised juba toimunud ja jätkuvad ka lähiajal.

Esimesed lendorava püsielupaigad võeti kaitse alla 2006. aastal. Kuna lendorava arvukus on pikaaegses langustrendis ning aastaid kestnud seire ning viimaste uuringute andmete põhjal on selgunud, et olemasolev kaitstavate alade võrgustik ning kaitsekord ei taga lendorava säilimist, on vajalik kehtiva kaitsekorra muutmine ning uute alade kaitse alla võtmine.

Kavas on kaitse alla võtta lisaks olemasolevatele 25 uut püsielupaika ning muuta 13 olemasoleva püsielupaiga piire ja tsoneeringut. Nende pindala on kokku 5700 hektarit ja 73% sellest paikneb riigimaal. Riigimetsamaal lisanduvad püsielupaikadele lendoravaekspertide ja RMK koostöös planeeritud nn lendoravakoridorid, mis moodustatakse elupaikade vahelise ühenduse tagamiseks pikematel vahemaadel ja suurematel aladel, mille täies mahus kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas. Seitse olemasolevat püsielupaika jäävad ka edaspidi piiranguvööndisse, kuid ka neis on plaanis kaitsekorda täpsustada.

Lendorav on Eestis rangeimasse kaitsekategooriasse kuuluv ja väljasuremisohus liik. Viimase sajandi jooksul on lendorava Eesti levila oluliselt kahanenud, piirdudes praeguseks teadaolevalt vaid Ida- ja Lääne-Virumaa piirkonnaga. Seejuures on viimastel aastatel oluliselt ahenenud ka Virumaa levila. Ajalooliselt on ta aga asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaalegi. Teadusekspertide hinnangul võib praeguse olukorra jätkumisel olla lendorav aastaks 2020 Eestis välja surnud.

Üks peamisi ohte lendoravale on tema elupaikade kadu. Kuna liigi säilinud levialal Virumaal on raiesurve väga suur ja elupaikadest järel vaid killud, on tarvis elupaikade tuumalad kaitse alla võtta range kaitsega sihtkaitsevöönditena ja nende vahel tagada ühendus piiranguvööndite ja RMK koridoridena. Sihtkaitsevööndis on lubatud vaid sellised raied, mis aitavad kaasa lendoravale sobiva elupaiga: vanade haabadega segametsa säilimisele ja kujunemisele. Piiranguvööndis on piirangud leebemad, kuid ka seal tuleb arvestada, et säilima peavad puistud, mida läbides saab lendorav ohutult liikuda sobivate elupaikade vahel. Nimelt liugleb lendorav puult puule ja selleks, et see võimalik oleks ja lendorav ei peaks maad mööda liikuma, peavad puud olema piisavalt kõrged olema ja paiknema lähestikku. Maa peal ja lagedal alal liikumine on lendoravale ohtlik – nii suureneb oluliselt oht langeda röövlindude ja -loomade, näiteks kakkude või metsnugiste, ohvriks.

Lendorava elupaikade võrgustik, mis sisaldab juba kaitse alla olevaid ja kavandatavaid kaitstavaid ning RMK poolt lendorava vajadusi arvestavalt majandatavaid alasid, on oluline samm lähemale sellele, et see väljasuremisohus loom säiliks ka Eestis looduses vabalt elava liigina.