Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Põllumajandusorganisatsioonid nõuavad karusloomakasvatuse keelumenetluse lõpetamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Mink.
Mink. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Esmaspäeval annavad Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liikmed Aado Oherd ja Leander Pragi riigikogu maaelukomisjonile üle petitsiooni, milles nõutakse karusloomakasvatuse keelustamise protsessi lõpetamist.

ERR kirjutab, et petitsiooni kohaselt läheb 98 protsenti karusloomade toodangust ekspordiks, samuti kasutatakse karusloomade söötmiseks toiduainetööstuse jäätmeid.

«Karusloomad ei saasta loodust, neist saadav toodang on madalalate keskkonna mõjudega.

Karusloomakasvatus on meie kliimas ja majandusruumis sobilik ettevõtlusvorm, mis täidab kõiki kehtivaid norme ja reegleid,» tõdesid pöördujad.

Loe täispikka lugu ERRi uudisteportaalist.

Loomaõiguslased: karusloomafarmide aeg Eestis on lõppemas

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus juhib tähelepanu, et üleandmist tutvustavas pressiteates on eksitavat informatsiooni. Maaülikooli poolt Maaelukomisjoni palvel koostatud karusloomakasvanduste uuringust selgub, et Eesti farmides töötavaid inimesi on alla saja, mitte kakssada nagu Aretusühing teada annab. Ka ei puutu keelustamise protsessi tuhatkond inimest, kes töötavad Soomes valitud erialal. Karusloomakasvatus ei ole keskkonnasõbralik valdkond; valdkonna keskkonnasõbralikuna reklaamimise on keelanud Inglismaa, Taani, Holland, Itaalia, Soome. Ka Maailmapank  peab karusloomakasvatust üheks viiest kõige enam keskkonda reostavaks tööstusharuks.

«Maaelukomisjon on saanud raske ülesande. Komisjoni liikmed peavad sügisel otsustama, kas Eesti kuulub kaasaegsete, eetikat väärtustavate riikide hulka. Keelustamise poolt on tuhanded Eesti inimesed; keelustamine on toimunud paljudes maailma riikides ja loomaõiguslased jätkavad keelu nõudmist kuni selle jõustumiseni,» ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson.

Kõik Eesti loomakaitseorganisatsioonid koos 70 muu valdkonna organisatsiooni ja erttevõttega on allkirjastanud ühise manifesti, millega toetavad karusloomakasvanduste keelustamist. Petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt kogus üle 10 000 allkirja. 2014. aasta lõpus viis loomade eestkoste organisatsioon Loomus allkirjad ja vastava märgukirja riigikokku, peale mida toimus Riigikogu Maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Käesoleva aasta märtsis valmis Maaeluministeeriumi poolt tellitud sotsiaalmajanduslik analüüs karusloomafarmide võimalikust keelustamisest 10-aastase üleminekuajaga. Analüüsi avalik arutelu toimub sügisel.

Karusloomafarmid on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Horvaatias, Hollandis, Sloveenias ja Bulgaarias. Osaliselt on karusloomafarmid keelustatud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. TNS Emori  läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 58% eestimaalastest karusloomakasvandusi.

Tagasi üles