Koeraomanik jagab kogemust: koer sai pähklikoti kätte

Lucy perega Viljandis. Foto: ARGO INGVER

Koeraomanik Helena Tamm jagas Postimehe lemmikloomaportaaliga lugu, kuidas koer sai pere äraolekul kätte koti makadaamia ja pekaani pähklitega. 

Peaaegu nädal on möödas ja loodan, et nüüd võib juba kindlustundega rääkida õnnelikult lõppenud õnnetusest. Nimelt sai väike rüblik Lucy meie äraoleku ajal kätte suletud ja kõrgemale pistetud pähklikotid, kust valis välja makadaamia ja pekaani omad, tegi kotid katki ning väljavalitu pistis nahka. Kokku umbes 150 grammi kõige rasvasemaid pähkleid.

Makadaamia pähklid on koerale mürgised, põhjustades uimasust, ergutades looma südant ja põhjustades oksendamist ning lihaste värinaid.

Kõigepealt helistasime loomade varjupaiga kliinikusse, kuna seda on kiidetud. Pähklid ja nende mõju tundusid neile võõrana, sest meile öeldi, et lihtsalt oodake, kuni koerake oksendama hakkab ja kui liiga palju oksendab, siis helistage meile tagasi. Lihtsalt oodata pere ei suutnud. Ühendust võeti loomade kiirabiga.

Loomade Kiirabi telefoni võttis vastu sõbralik ja asjalik arst, kes käskis koera vesiniku ja sooja vee abil oksendama ajada ning seejärel manustada (tema kehakaalu arvestades – 16kg) 32 purustatud söetabletti. 32?! Jah, täpselt nii palju, et mürgid imenduksid. Ma poleks kunagi osanud arvata, et nii palju söetablette üldse kellelegi antakse, aga mida iganes on vaja teha, seda teeme. Kuts pidi 10 minuti möödudes oksele hakkama.

Ei midagi. Ei oksenda, ei saa söetablette anda. Uus kõne, mille vastus – liigutage koera ühele ja teisele küljele ning minge temaga õue, las ta liigub, siis hakkavad sooled tööle. Möödunud on juba peaaegu tund aega. Ei midagi. Uus kõne ja arsti käsul uus vesinikuannus koos sooja veega. Peaks juba oksendama, 10 minutit on möödas. Ei midagi ikka veel, aga lõpuks ometi – 45 minutit hiljem (kokku ligi kaks tundi) tulevad pähklid välja ja omanikud juubeldavad.

No nii, nüüd tuleb 32 söetabletti vähese veega pastaks mudituna (alternatiivina sobib ka Enterosgel, mida on lihtsam manustada) väikese lusika abil talle kurku pista. Selleks kulub kuskil 15 minutit, siplev koer ja palju enda närve. Pärast kogu seda väntsutamist tundub koer õnnelik, väsinud ja rahulik ning postitan ennatlikult Facebooki pildi, kuidas intsident lõppes ning hoiatan koeraomanikke pähklite eest. Ei tasu rutata, sest sümptomid võivad avalduda ka kuni 12 tundi hiljem!

Mõne aja pärast hakkabki Lucy tagaosa värisema ja ta ei saa enam püsti. Sajakümnes kõne loomade kiirabisse ja juba vuramegi sinnapoole. Pisike Lucy läheb tilgutite alla. Kohapeal selgub, et lisaks palavikule ja krampis kõhule on veres ka põletikunäitajad ja seepärast alustatakse antibiootikumikuuri. Lucy jääb kliinikusse ja meid ootab ees magamata öö, aga päev algab rõõmsate uudistega.

Võime lõuna paiku koerale järele minna, ta terveneb jõudsalt. Saime oma õnneliku, aga väsinud kutsi kätte, aga ei hinganud veel kergendatult, sest, 2 päeva tuli manustada toksiinide vastast pastat, nädal aega anda väherasvast toitu, et seedetrakt liigset koormust ei saaks ja antibiootikume. Nii suur jama näiliselt nii väiksest asjast. Selle kõige juures täname väga Loomade Kiirabi asjalikku, sõbralikku, kannatlikku ja pädevat personali!

Mida õppisime? Seda, et isegi kahest kotist võib üks väike kuts läbi minna, kui talle miski huvi pakub. Ja alati, kui loom on söönud midagi, mille kohta te ei tea, kas see on talle hea või halb, tasub guugeldada. Meie kogemuse põhjal inglise keeles, sest nii leiab rohkem usaldusväärseid artikleid. Juhul, kui selgub, et see on kahjulik, tuleb kohe kontakteeruda veterinaaridega. 

Lucy haiglast koju saamas. Lucy on aasta ja kahe kuu vanune koer, kellel muidu tugev tervis ja palju energiat. Foto: Foto: Uku Tomikas

Heli Säre PetCity Loomakliiniku peaarst ja Jelena Rumyantseva PetCity Loomakliiniku vanemveterinaarassistent annavad nõu, kuidas käituda, kui lemmik on midagi mürgist söönud.

Parim esmaabi on ennetamine

Lemmiklooma omanikul soovitaks salvestada oma mobiilimällu loomakliiniku hädaabinumber või oma veterinaari kontakt. Osa olukordi vajab kohest tegutsemist, sest seisund võib kiiresti muutuda eluohtlikuks. Kuumarabandus on üks neist, samuti mürgistus, terava eseme allaneelamine või võõrkeha sattumine hingamisteedesse.

Kui vaatamata kõigele on õnnetus juhtunud ja abi pole lähikonnast võtta, siis on hea teada põhilisi esmaabivõtteid, et oma lemmiklooma aidata. Mõistlik on soetada loomade esmaabikott ja hoida see käepärast.

Oksendamine ja kõhulahtisus tekitavad vedelikukadu, mis on eriti ohtlik noortele ja eakatele lemmikutele – esimesel võimalusel tuleks külastada veterinaarkliinikut, sest oksendamist pärssivad ravimid ja vedelikuteraapia võivad olla hädavajalikud.

Ülekuumenenud loom on vaja viia kiiresti jahedasse, anda palju juua, niisutada suud ja kõhualust jaheda veega, võimalusel panna jääkott turjale või kõhu piirkonda.

Kui südame töö ja hingamine seiskuvad, tuleb valmis olla elustamiseks.

Kui hingamisteedesse on sattunud võrkeha ja loom on lämbumas: tõsta looma tagajalad üles, pea suunatud alla; suru loom vastu oma kõhtu ja vajuta jõuliselt kahe käega rinnakorvi alla kõhule, suunaga alt üles, sedasi mitu korda. Kael peab olema sirutatud, 3-4 lööki seljale abaluude vahele.

Mürgituse korral loputage koera suu ja mürgiga kokkupuutunud kehaosad veega. Vahetult pärast mürgi sisse söömist tuleb esile kutsuda oksendamine: manustage loomale 3-protsendilist vesinikperoksiidi lahust, 0,5-1 tl kilogrammi kehakaalu kohta. Hiljem ei ole oksendama ajamisest enam abi. Söetablette tuleks sisse sööta 1-2g/kg kohta, näiteks 20 kg kaaluvale koerale peaks andma 100 söetabletti. Oluline on tuvastada, mida lemmik sisse sõi.

Kui kardad, et sinu lemmikloom on pühade ajal midagi keelatut tarbinud, pea nõu loomaarstiga.

Mürgistusteabekeskuse infotelefon 16662.