Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Koerale tehtud musi oleks naiselt peaaegu elu võtnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: lemmik.postimees.ee
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Iga loomaomanik teab, et lemmiklooma kallistamine ja ka musitamine on väga mõnusad tegevused. Ent hiljuti avaldatud uuringust selgub, et lemmiklooma musitades võib inimene oma elu ohtu seada.

Uuringus on välja toodud üks juhtum, mis leidis aset Suurbritannias. 70-aastasel naisel tekkis pärast koera musitamist eluohtlik nakkus ja ta pidi pöörduma haiglasse, kirjutab Women's Health Magazine.

Esialgu arvasid arstid, et naisel oli rabandus ja tal esines ka vähem sümptomeid kui alguses. Ent pärast paari haiglas veedetud päeva muutus naise tervislik seisund järsku halvemaks. Tal esines peavalusid, tekkis palavik, külmavärinad, kõhulahtisus ja neerudega ilmnes probleeme.

Naiselt võetud vereproovid näitasid, et tema organismis oli bakter, mida tavaliselt leidub koerte ja kasside ilas. Inimestel võib taolist bakteriaalset nakkust esineda siis, kui lemmikloom on neid hammustanud või küünistanud, aga antud juhtum tõestas, et bakterid võivad levida ka siis, kui loomaomanikul pole ühtegi haava.

Dr Stephen Cole Pennsylvania ülikooli veterinaariakoolist selgitas, et see ei tähenda, et tingimata peaks lõpetama oma lemmiklooma kallistamise või ka musitamise, sest taolist nakkust esineb inimestel tegelikult üliharva. Dr Cole ütles, et see nakkus ohustab eelkõige väga noori ja väga vanu, aga kui inimene on üldiselt terve, siis ei tasu selle pärast muretseda.

«Tähtis on meeles pidada, et kõik loomad kannavad edasi baktereid, seega loomadega tegeledes tuleks alati hügieeni silmas pidada,» sõnas ta. Hügieeni all peetakse silmas seda, et käsi tuleks hoolikalt pesta, loomad tuleks eemale hoida inimestele mõeldud toidust ja lemmikloomal ei tohiks lasta limpsida käsi, kui kätel esineb haavu.

Tagasi üles