9 võimet, mis tõestavad koerte tarkust

Johanna Vahuri
, reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgharitud koer
Kõrgharitud koer Foto: SCANPIX

Koerad on inimese parimad sõbrad juba 32 000 aastat ning nad on ka äärmiselt targad kaaslased.

Selleks, et mõista, kui targad koerad  tõepoolest on rääkis Business Insider kognitiivsete neuroteaduste professori Dr. Brian Harega, kes on välja andnud ka selle teemalise raamatu. Hare sõnul on viimase kümne aasta jooksul tehtud mitmeid olulisi avastusi.

Kuigi koerad on meist geneetiliselt väga erinevad, siis psühholoogiliselt on nad meile lähedasemad kui paljud teised isendid, rääkis Hare.

1. Kaastunne - koertel on empaatiavõime, mis väljendub muuhulgas ka selles, et kui peremees haigutab, siis hakkab ka koer haigutama. Teised loomad hakkavad haigutama peamiselt oma liigikaaslaste järgi, kuid koerad on ainukesed, kes võtavad selle üle ka inimeselt. Ühtlasi tunnetavad koerad oma peremeeste tuju ning emotsioone. Ühe uuringu kohaselt reageerivad koerad üsna sarnaselt inimestele, kui nad kuulevad laste nuttu, mis jällegi viitab empaatiavõimele.

2. Silmside - koerad on ainukesed mitte primaatide hulka kuuluvad loomad, kes suudavad inimesega silmside luua ning seda õigesti ka tõlgendada. Näiteks hundid suudavad samuti silmsidet luua, kuid nemad peavad seda tingimata vaenulikkuse märgiks.

3. Side - silmside mõjub nii inimese kui ka koera ajule ning sellega luuakse sõprussuhe. Silmsideme loomisega eraldub meis n-ö armuhormoon, mis on väga oluline usalduse ning sõpruse loomisel. Tavaliselt vallandub hormoon vaid lähedasi vaadates, kuid koerad on esimesed ja seni ainukesed, kes suudavad sama efekti tekitada eri liikide vahel.

4. Perekond - koerad mitte ainult ei armasta oma peremehi, vaid nad peavad neid ka oma perekonnaks. Ühtlasi seavad nad inimese lõhna teistega võrreldes alati esikohale.

5. Lapselikkus - koerad käituvad meiega nagu beebid käituvad oma vanematega. Erinevalt teistest koduloomadest nagu kassid või hobused, jooksevad koerad ehmumise korral kohe oma peremehe juurde abi otsima. Teised loomad jooksevad lihtsalt peitu.

6. Käemärgid - koerad saavad aru käemärkidest nagu näpuga näitamine. Mõlemad, nii lapsed kui koerad, suudavad käemärke ühte moodi tõlgendada ning tabada ära viipe mõtte. Sellist edu ei ole näidanud seni isegi šimpansid. Lisaks suudavad koerad mõista ka vaiksemaid signaale. Kui peremees peaks silmadega kindlas suunas viitama, saavad koerad aru, et just sinna peavad nad ka ise liikuma.

7. Aju reageering - koerte ajud reageerivad inimeste häältele. Uuringud on näidanud, et koerte ajud reageerivad häältele samamoodi nagu inimeste oma. Lisaks reageerivad koerte ajud ka nutmisele ja naermisele, mis annab selgitust, miks inimeste ja koerte vaheline suuline kommunikatsioon niivõrd hästi toimib.

8. Õppimisvõime - mõned koerad võivad samamoodi nagu lapsed õppida uusi sõnu. Nii viidi läbi katse, kus koerale õpetati selgeks suurel hulgal erinevate mänguasjade nimetusi. Lõpuks lisati hunnikusse uus mänguasi ning anti koerale käsklus tuua see ära, ilma, et eelnevalt oleks uut sõna koerale õpetatud. Koer jooksis mänguasjade juurde ja välistas kõik need, mille nimetust ta juba teadis ning tõi seega uue ja õige mänguasja. Sellist õppimisvõimet ei ole näidanud veel ükski teine loomaliik.

9. Üldistamine - koerad on tihti inimestel abiks, mistõttu on ülioluline ka nende võime asju üldistada ning ühes situatsioonis õpitut rakendada ka teistes sarnastes olukordades. Näiteks juhtkoerad peavad oskama ületada kõiki teid, vaatamata sellele, kas nad on seal kunagi käinud või mitte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles