14 fakti elevantidest, millega kaaslasi üllatada

Elevant Foto: SCANPIX

Suvel toimub mitmeid üritusi, kus saab veidrate faktide teadmisega särada ja seeläbi kaaslastele muljet avaldada või vähemalt koos lõbusalt naerda.

Üldjuhul ei tea inimesed elevantidest rohkem, kui et nad on hallid, elavad Aafrikas või Aasias ning elavad väga kaua. Tegelikult on neil veel palju saladusi, vahendab Up Worthy.

1. Iidsed elevandid on imelikud - praegu on maailmas olemas kaht sorti elevante, Aafrika ja Aasia omad, kuid nendel mõlemal on pikk sugupuu, mis viib üsna veidrate loomadeni. Lisaks mammutitele kuuluvad nende suguvõssa ka veel nokkloomale omase näoga suured elukad ning kühvli sarnaste lõugadega iidsed elevandid. Samuti ei olnud nende suursuguste loomade kihvad alati ettepoole suunatud, vaid mõnel eelkäijal olid need hoopis tagurpidi.

2. Mini-elevant - Vahemere piirkonnas leidus ka mini-elevante, kelle luid on leitud peamiselt Kreeta ja Sitsiilia saartelt.

3. Valge elevant - kuigi tihti kuuleme sellisest loomast vaid muinasjuttudest, siis see ei tähenda, et neid olemas ei ole. Kuigi neid on väga vähe, leidub valgeid elevante nii Tais kui Indias. Kuna nad on nii haruldased, peetakse neid hea õnne märgiks.

4. Värv - albiinodena tuntud elevandid, ei ole siiski ei ole täiesti valged, pigem on nad punakas-pruunid või isegi roosakad, mistõttu eristuvad nad silmnähtavalt ka teistest liigikaaslastest. Nii Aasia kui Aafrika elevandid võivad albiinod olla.

5. Elevandid ja alpid - 218. aastal eKr proovis Kartaago kindral Hannibal tõesti elevantidega üle Alpide sõita, et jõuda praeguse Itaalia aladele.

6. Elevandid ja vesi - elevandid on suurepärased ujujad ning nad suudavad oma lonti kasutada kui hapnikutoru.

7. Hüpped - hüpata elevandid ei oska, nad on selleks liialt suured ja kaaluvad liiga palju, kuid üldjuhul ei ole neid ka hüpata vaja, sest kui nad oma londi välja sirutavad ulatuvad nad päris kõrgele.

8. Elupaik - kuigi nad elavad tavalistelt üsna mudastes tingimustes, siis aitavad nad oma ümbruskonda elus hoida. Nad söövad lehti ainult poolelt puult, et puu saaks edasi elada, nad uuristavad auke, et teised loomad saaksid vett. Sellepärast kutsutakse neid ka keskkonna päiskiviks. Nii nagu võlvkaart hoiab püsti päiskivi, hoiab elevant püsti ka ümbritsevat keskkonda.

9. Mesilased - kuigi elevandid on väga suured ei salli nad väikeseid mesilasi. Väikeste sumisejate häält kuuldes pisatavad elevandid lausa jooksu. Seetõttu on ka farmerid oma alade ümber paigutanud mitmeid tarusid, et elevante eemal hoida.

10. Ilueedid - elevandid oskavad edukalt peegleid kasutada. Paljud loomad, nagu koerad või kassid, ei saa peeglitest aru, nad peavad nähtavad looma kellekski teiseks. Inimesed, inimlased, delfiinid ja elevandid saavad aga väga hästi aru, et peeglist näeb just iseennast.

11. Jalad kõrvadeks - elevandid kuulevad oma jalgadega. Ühtlasi suudavad elevandid teha mitmeid häälitsusi, mis on nii madalad, et inimkõrv neid ei kuule. Nad suhtlevad omavahel ka maad trampides, mis saadab vibratsioone läbi pinnase. Teised elevandid tunnetavad neid vibratsioone ning saavad nii sõnumi kätte.

12. Vasaku- ja paremakihvalised - nagu inimesed on vasaku- ja paremakäelised on elevandid ka vasaku- ja paremakihvalised. Kihvasid kasutavad elevandid peamiselt kas aukude uuristamiseks või võitluses, ning ka nemad eelistavad kasutada peamiselt siis kas vasakut või paremat kihva.

13. Salakaup - elevantide kihvad on neile ka parajaks nuhtluseks, sest just salaküttimise tõttu on viie miljonilisest Aafrika elevantide populatsioonist nüüdseks alles vaid alla poole miljoni. Igal aastal tapetakse kihvade saamise eesmärgil 30 000 - 50 000 elevanti.

14. Evolutsioon - suursuguseid loomi tapetakse peamiselt just nende kihvade pärast, mistõttu võib juhtuda, et aja möödudes kõnnivad meil ringi elevandid, kel on väga väikesed kihvad või ei ole üldse kihvasid.