Facebooki vahendusel otsitakse kodu õuekoerale Muri, kes on rahuliku loomuga ja väga leplik.
Päevakäpp: liigutava looga leplik Muri otsib kodu
28. juuni 2016, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muri lugu on kahjuks üks paljudest, kus peremees ei ole enam võimeline oma kutsu eest hoolitsema. Nimelt oli üks tore vanatädi, kes 5-6 aastat tagasi soovis endale aeda seltsilist ja nii nende teed ristusidki. Poole aastase kutsikana kohtus Muri toreda vanatädiga, kes teda väga armastas ja kõrgelt hindas. Igal hommikul, kui vanatädi Murile süüa viis, tegi ta Muri koonule täpselt 50 musi. Kuigi vanatädi nägemus ideaalsest koerast oli kui ketikoerast, ei hoolinud Muri sellest ning kurjus tema südames puudub. Tema leplik ja sõbralik iseloom hoopis aina süvenes tänu vanatädi musidele. Lisaks olid vanatädi kassid talle toredad seltsilised.
Eelmise aasta sügisel oli aga vanatädi sunnitud halvenenud tervisliku seisundi tõttu minema hooldekodusse. Läks vanatädi, kassidki said uued kodud aga Muri ootas üksinda aias oma kallist vanatädi. Naabrimees käis küll Murile süüa andmas, aga see ei olnud ju enam see. Muri ootas lausa kaks pikka kuud, kuni head inimesed vaatasid, et see ei ole ühele koerale õige elukeskkond ja andsid talle oma aias ajutise kodu. Kuna aga need head inimesed endale koera ei soovinud ega plaani ka tulevikus võtta, otsivadki nad Murile päris oma kodu. Praegu on Muri nende juures elanud üle poole aasta, aga tema hing ihkab oma inimest, kes teda armastaks sama palju kui vanatädi.
Muri on väga sõbralik ja leplik ning pigem natukene arg. Ta on hästi seltsiv ja armastab inimese lähedust. Kui tema paitamine lõpetada, vaatab ta oma armsate pruunide silmadega otsa ja nügib oma koonuga, et saada kasvõi üksainus pai veel. Mõned päevad tagasi sai ta oma elus esimest korda rihma otsas jalutada ja maailm, mis jäi tema tavapärasest keti ulatusest välja, oli Muri jaoks väga põnev, ent hoolimata sellest ta ei tirinudki väga palju. Samuti lasi ta end ilusti kammida ja oli rahulikult paigal ning kõik vajalikud toimingud said tehtud. Ja seda kõike oli ta nõus tegema vaid paari pai ja kallistuste eest! Muri saab teiste koertega hästi läbi ega ole kunagi olnud agressiivne. Kassidega saab Muri samuti hästi läbi ega tunne vajadust neid taga ajada.
Muri on terve elu õues elanud ja toas ei ole käinud, seega oleks ta väga õnnelik, kui tal hakkaks olema oma aed, kus ringi joosta. Kindlasti hakkaks ta harjutamise korral ka toas käima aga korterikoeraks ta ei sobi. Muri elab praegu Paides, aga tal ei ole vahet, kus tema enda inimesed elavad. Ta hoolib vaid sellest, et saaks olla oma inimeste lähedal.
Kuna Muri on oma esimese poole elust ketis veetnud, siis teise poole elust ta kindlasti enam ketis ei veeda. Seega ketikoeraks teda ei anta. Kurja valvurkoera temast ka kindlasti ei saa.
Kui arvad, et tead kedagi, kes võiks olla Muri täiesti enda inimene, siis helista headele inimestele, kes ta ära päästsid üksikust elust vanatädi aias (53066122 Madli või 5082346 Eduard). Võid Madli Villandiga ühendust võtta ka Facebooki kaudu.