Seoses Paljassaarde rajatava kodutute loomade varjupaiga ehitusega kirjutavad Andrus Taal, Aare Harak, Heino Kinsiveer, Aleksei Vetrennikov ja Roland Gumbälis Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuule avaliku kirja. Avaldame teksti täismahus.
Avalik kiri Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuule seoses lemmikloomade varjupaiga ehitusega (5)
17. juuni 2016, 19:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikku kirja kirjutavad inimesed siis, kui personaalsetest pöördumistest ei ole olnud abi. Meie kirja mõte on öelda Teile ja avalikkusele, et Tallinna kodutute koerte varjupaiga uus asukoht aadressil Paljassaare tee 85 on selleks täiesti sobimatu ning protsess, kuidas seda on rajatud, ei vasta heale tavale - ei arvestata kohalike elanikega, kogukonnaga laiemalt ega inimestega, kes randa jalutades või sinna rattaga sõites peavad läbima haukumise müra kadalipu. Selguse huvides: randa ja looduskaitsealale ei pääse muidu, kui vaid rajatavast koerte varjupaigast möödudes. Ning sõltuvalt tuule suunast on haukumine kuulda ka rohealale ja randa.
Teadaolevalt ei ole varjupaika rajatud ka kehtivatest seadustest lähtuvalt, läbimata on jäetud planeerimismenetlus, mis avaliku huviga objektide puhul on kohustuslik. Linn on toiminud varjupaiga asukohta kavandades salatsedes ja varjates. Hiljuti toimis linn sarnaselt, varjates kavatsust rajada uus narkomaanide süstlavahetuspunkt elurajooni.
Meie jaoks on kõige suurem probleem müra - kõrvulukustav alaline haukumine, mille reaalset valjust oleme tänase varjupaiga värava taga käinud testimas. See on muljetavaldavalt häiriv. Lisame oma väite kinnituseks siia video, mille paar päeva tagasi tegime. Kas Te ise oleksite valmis sellise koha läheduses elama või sealt randa külastades mööda jalutama? Ja kuulama haukumist ka rannas? Kas peate seda normaalseks? Meie ei pea. Varjupaiga uus asukoht on linnaruumi arenguperspektiivi arvestades väga halb ja läbi mõtlemata.
Nagu tänane Postimees kirjutas, on sarnase probleemiga hädas ka Pelgulinna elanikud, kelle kodurahu häirib politseikoerte haukumine Ädala tänaval asuvas politsei- ja piirivalveameti koertekeskuses.
Paljassaare puhul tuleb eraldi välja tuua, et see on üks Tallinna kaunimaid välja arendamata rohealasid, kus asub populaarsust kogub Pikakari rand, Tallinna üks lummavama vaatega supluskohti ning linnukaitseala. Rahvusvaheline keskkonnahariduse fond FEE andis Pikakari rannale tänavu kolmandat aastat järjest ökomärgis ehk sinilipu. Koerte varjupaiga uus asukoht ei ole mitte ainult ebaõnnestunud, vaid täiesti vale. Ta lõhub miljööväärtusliku piirkonna tulevikuperspektiivi pikkadeks aastateks.
Tallinna linnaruumi arendamine peab olema kooskõlas tema elanike soovide ja huvidega. Kindlasti vajab Tallinn kodutute koerte varjupaika, nagu me vajame ka prügilat ja vanglat - asutusi, mille asukohavalikul tuleb olla erakordselt tähelepanelik ja hooliv. Lisaks elanikele tuleb olla kaastundlik ka koerte suhtes - nad peavad oma uude koju olema oodatud. Paljassaarde nad oodatud ei ole.
Meie hinnangul tuleb uus varjupaik kolida kindlasti ja kohe Paljassaare tee 85 asukohast mujale, selleks sobivasse kohta. Tallinna rannajoon selleks kindlasti ei sobi, on häiriv elanikele ja rannakülastajatele-turistidele ning ei arvesta keskkonnaga.
Lugupidamisega
Andrus Taal
Seltsing Paljassaare Kaitseks
Aare Harak
Heino Kinsiveer
Aleksei Vetrennikov
Roland Gumbälis
17. juuni 2016