Lindude aju teeb kohati silmad ette pärdikutele ja inimahvidele

Võrreldes närilistega, oli näiteks vareste neuronite tihedus keskmiselt neli korda suurem.

FOTO: Urmas Luik

Teadlased on pika uurimise tulemusena jõudnud järeldusele, et lindude aju suudab rohkem kui arvata oskame: nupukamate suleliste edu võtmeks on tihedalt paiknevad närvirakud, mis löövad näitajatega kohati inimahve ja pärdikuid.

Prahas asuva Karli ülikooli teadlased uurisid 28 linnuliiki ning neuronite tiheduse hindamiseks eemaldati lindude ajud, lõigati erinevate piirkondade alusel tükkideks ja pandi lahusesse, mis hõlbustas neuronite arvu hindamist, kirjutab ERR-i teadusuudiste portaal Novaator.

Kuigi lindude ajumaht on imetajate omast väiksem, selgus uuringust, et teatud ajupiirkondades pole see koos massiga intelligentsuse hindamiseks kuigi usaldusväärne. Näiteks papagoi aju pole pähklist suurem, kuid eesajus on rohkem ajurakke kui makaagil.

Võrreldes närilistega, oli papagoide ja vareste neuronite tihedus keskmiselt neli korda suurem, kusjuures kõige tihedamalt paiknes uuritud lindudest neuroneid ronkade, kaarnate ja vareste ajus.

Loe täispikka artiklit Novaatorist.

Populaarne

Tagasi üles