Hüppa suksule selga

Argo Taur. Foto: Erakogu

Ühe korra tuleb välja, kaks korda saad sadulaga vastu tagumikku. Pärast mitmendat ringi laseb treener hobuse nööri otsast lahti. Seepeale jääb kogenud ratsu üldse seisma. Ega hobune pole mõni aer, et tõmba täie jõuga, küll siis edasi läheb.

«Ma polnud veel käimagi õppinud, aga nii kui omapead jäin, roomasin õues rohtu sööva hobuse kõhu alla. See oli maailma kõige parem ja turvalisem paik,» räägib pikaajaline muuseumijuht Maruta Varrak. «Lapsena olin valmis igale hobusele selga ronima, mõtlemata, mida tema sellest arvab. Mäletan, et kolhoosiajal olid hobused öösiti meie kodu lähedal koplis. Nägin siis kurja vaeva, et mõni neist leivatükiga enda juurde meelitada ja puuriidalt talle selga hüpata. Mõnikord lõppes sõit ka kraavis.»