Jahikoerapasse hakkab välja andma Eesti Jahikoerte Tõuühing Parandatud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jahikoerapasse hakkab välja andma Eesti Jahikoerte Tõuühing.

FOTO: Kadri Masing

Täna sõlmisid keskkonnaminister Marko Pomerants ning Eesti Jahikoerte Tõuühingu juhatuse esimees Tõnu Väli lepingu, mille järgi hakkab jahikoerapasse edaspidi väljastama Eesti Jahikoerte Tõuühing. Keskmiselt väljastatakse aastas 150-200 jahikoerapassi.

Jahikoerapass on jahikoera omanikule antav dokument, mis tõendab temale kuuluva  jahikoera jahikõlblikkust. Passi omamine ei ole kohustuslik, kuid see annab Eesti Jahikoerte Tõuühingule väga olulist aretusalast teavet Eesti jahikoerte tõugude olukorra kohta.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on konkreetne leping hea näide sellest, kuidas kõiki lube ja tunnistusi ei pea välja andma riik, vaid saab kaasata ka eriala organisatsioone, kes kahtlemata on väga pädevad. «Keskkonnaministeeriumil on jahindusalaste ülesannete täitmiseks haldusleping  ka näiteks Eesti Jahimeeste Seltsiga, kes annab välja jahitunnistusi, võtab vastu jahiteooriaeksameid ja laskekatseid,» lisas Pomerants.

Eesti Jahikoerte Tõuühing hakkab riigi asemel välja andma jahikoerapassi ja esmast jahikoerapassi, samuti vahendama kaotatud või kasutuskõlbmatuks muutunud jahikoerapassi. Jahikoerapass väljastatakse pärast jahikoeranäitusel käimist Eesti Kennelliidu tõudokumentide alusel.

Jahil tohib käia ainult jahikoera tõugu koeraga ning jahil olles peab jahimees koera tõugu ka tõendama. Jahikoera tõugu saab tõendada nii Eesti Kennelliidu kui teiste riikide kennelliitude poolt vastavalt FCI (Fédération Cynologique Internationale) nõuetele väljastatud tõugu tõendavate dokumentidega, ent suure formaadi tõttu on neid jahil üsna tülikas kaasas kanda.  Eesti Jahikoerte Tõuühingu jahikoerapass on aga taskuformaadis. Teisalt tuleb jahikoerapassi saamiseks käia ka jahikoerte näitusel, kus hinnatakse tõu vastavust nõuetele.

On oluline, et jahikoerad vastaksid oma tõustandarditele ja diskvalifitseerivate vigade puhul ei satuks aretusse. Näiteks lubab jahieeskiri metskitse jahtida ainult 3. ja 4. FCI rühma kuuluva jahikoeraga. Kui aga terjerite suurusele ei pöörataks üldse tähelepanu ja nad tõustandardiga ette nähtud mõõtudest väljas on, siis muutub see ohuks ka metskitsedele, sest lihtsalt ajamise asemel suudavad kiired ja ülemõõdulised terjerid metskitsi murdma hakata.

Tagasi üles