Koeri võidi kodustada kaks korda (2)

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšehhoslovakkia hundikoer ja Tiibeti mastiff. Ehkki enamiku tänapäeva koerte päritolu viib Aasiasse, võisid kunagi eksisteerida ka Euroopa koerad.
Tšehhoslovakkia hundikoer ja Tiibeti mastiff. Ehkki enamiku tänapäeva koerte päritolu viib Aasiasse, võisid kunagi eksisteerida ka Euroopa koerad. Foto: SRDJAN ZIVULOVIC/REUTERS

Ehkki enamik tänapäeva koeri on Aasia päritolu, võisid aastatuhandeid tagasi eksisteerida ka Euroopa koerad. 

Kust koerad tulid? See küsimus painab teadlasi juba aastaid ja vastus sellele ei olegi nii lihtne, kui võiksime arvata. Koerte päritolu viib muidugi huntideni, ent kas kõigepealt hakati koeri pidama Euroopas või Aasias? Sel nädalal ajakirjas Science avaldatud, geneetilisest analüüsist saadud, teadustulemused vastavad sellele küsimusele lihtsalt «jah».

Asi on selles, et koeri võidi kodustada eraldi nii Aasias kui ka Euroopas, sellest hoolimata, et Euroopa päritolu on tänapäeva koertest peaaegu kadunud.

Koerte geene uurides nähtub, et nad kõik pärinevad huntidest ja esimeste koerte «jäljed viivad» 14 000 aasta taha ja Aasiasse. Teadlased uskusid, et umbes 14 000-6400 aastat tagasi liikusid nad sealt inimestega koos omakorda Euroopasse.

Sellele teooriale vaidlevad vastu aga Euroopa arheoloogiliste leidude pealt tehtud järeldused, mille põhjal võib arvata, et  Euroopas võisid koerad olla juba 15 000 aastat tagasi. Nii usuvad teadlased nüüd, et aastatuhandeid tagasi võisid koeri kodustada eurooplased ja asiaadid mõlemad, ent kui Aasia koerad Euroopasse levisid, hakkasid Euroopa taustaga koerad kaduma. Seda näitavad tänapäeva koerte geenid, mis viivad just Aasiast pärit koerte geenideni.

Sellisele tulemusele jõudis Oxfordi ülikooli geneetiku Laurent Frantzi juhitud uurimisrühm võrreldes rohkem kui 5000 aasta vanust koera luu genoomi rohkem kui 605 tänapäeva koera DNAga üle maailma. Seejärel koostati koerte sugupuud ja selgus, et Euroopa koerte (näiteks kuldne retriiver) ja Aasia koerte (näiteks Tiibeti koerad) puhul on selged erinevused. «Mõtlesin, püha müristus, me pole varem midagi sellist avastanud, sest meil ei olnud võrdluseks piisavalt proove,» ütles üks uuringute läbiviijatest, Oxfordi evolutsioonibioloog Greger Larson ajakirjale Science. 

Põhjus, miks aga Aasia koerad Euroopas võimu võtsid, võib peituda selles, et eurooplased tahtsid samuti saada eksootilisi idapäritoluga koeri.  

Osa eksperte jääb Oxfordi teadlaste leidude suhtes siiski skeptiliseks ning vajab veenmiseks edasisi analüüse ja laiaulatuslikumaid uuringuid. Võib-olla juhtub see juba peagi, sest koerte päritolu uurimine on teaduses päris kuum teema.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles