Kaheksa põnevat fakti loomariigi kohta

Känguru.

FOTO: Kevin Fallon/Mercury Press/Caters News Agency

Koolitundidest on ilmselt nii mõnelgi meist meeles fakte loomade ja lindude kohta, aga kindlasti on veel palju selliseid asju, mida sa loomariigi kohta ei tea.

Kas oskad näiteks öelda, kuidas on leemurid oma nime saanud? Või miks seisavad flamingod ühel jalal? Järgnevalt on välja toodud kaheksa huvitavat fakti loomade ja lindude kohta, kirjutab The Mirror.

Kängurud

Känguru on muidu üsna suur loom, aga kas teadsid, et vastsündinud känguru on kõigest paari sentimeetri suurune? Veel üks huvitav fakt nende loomade kohta on see, et kui känguru peab end kaitsma, võib ta uriseda nagu koer.

Picture Alliance

FOTO: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting

Flamingod

Kui oled loomaaias roosakaid flamingosid näinud, siis ilmselt oled täheldanud sedagi, et neile lindudele meeldib seista ühel jalal. Sellel pole aga mingit teaduslikku selgitust - neile lihtsalt meeldib nii seista. Veelgi huvitavam on aga see, et flamingo aju on tema silmast väiksem. See on üsna uskumatu, sest neil lindudel on niigi väga väiksed silmad. 

AFP

FOTO: FEDERICO GAMBARINI/AFP

Leemurid

Leemurid on nime saanud ladinakeelse sõna järgi, mis viitab kummitustele ja vaimudele. Ilmselt said nad sellise nime seetõttu, et neil on suured silmad ja nad eelistavad ringi liikuda öösel. Leemurid elavad Madagaskari saarel, mujalt neid ei leia. 

AFP

FOTO: PATRICK PLEUL/AFP

Jõehobud

Jõehobud veedavad nii palju aega vees, sest nende nahk on päikese suhtes väga tundlik. Kunagi arvati, et jõehobud higistavad verd. Päris nii see ei ole, kuid nende higinäärmetes on punast pigmenti, mistõttu võib jõehobu higi olla veidi punakas ja meenutada verd. 

AFP

FOTO: HOLGER HOLLEMANN/AFP

Surikaadid

Surikaadid on väga tegusad loomad ja nad on üpris osavad kaevajad. Surikaatide esikäppade küüned on kui väikesed labidad ja nad on suutelised päevas liigutama suuri liivakoguseid. 

Reuters

FOTO: JUMANA EL HELOUEH/REUTERS

Paavianid

Kas tead, miks on paavianil selline roosa pepu? Väga olulisel põhjusel: punakas nahk moodustab istumiseks üsna hea «padja», tänu millele saavad paavianid magada püstises asendis. 

AFP

FOTO: RAINER JENSEN/AFP

Merilõvid

Merilõvi suudab päevas süüa umbes viis protsenti oma kehakaalust. Need loomad on ka väga osavad sukeldujad ja suudavad üksinda edukalt jahti pidada. Üks sukeldumiskord võib kesta kuni kümme minutit ja merilõvi suudab ujuda ka väga sügavates vetes.

Reuters

FOTO: ERIC GAILLARD/REUTERS

Kilpkonnad

Kilpkonnade puhul on huvitav see, et kilpkonnabeebi sugu sõltub sellest, millisel temperatuuril munad hauduvad. 

Reuters

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Populaarne

Tagasi üles