/nginx/o/2016/05/19/5406399t1hd522.jpg)
55-aastane härra nimega Gong elab Lõuna-Koreas, Soulist veidi kagu pool. Ta on aastaid pidanud koerafarmi, kus ta kasvatas koeri nende liha pärast.
Lõuna-Koreas sulgetakse õõvastavaid koertefarme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koerafarmis elavad koerad veedavad terve oma elu terasest puurides ja saavad söögiks restoranidest üle jäänud toitu. Härra Gong toitis ja kasvatas koeri seni, kuni koerad olid piisavalt suured, et neid tapamajja viia. Igal aastal viis mees tapamajja 200-300 koera, kirjutab NY Times.
Hiljuti sõlmis mees aga kokkuleppe organisatsiooniga Humane Society International, loomaõiguste eest võitleva grupiga, kes on võtnud eesmärgiks Lõuna-Koreas koerafarmide vähendamise. Nad pakuvad farmeritele raha, 2000 – 60 000 dollarit, sõltuvalt sellest, kui palju on farmis koeri, et farmerid annaksid oma koerad üle. Päästetud koerad viiakse USAsse ja teistesse riikidesse, kus nad saavad lõpuks nautida lemmiklooma magusat elu. Eelmise aasta lõpust alates on organisatsioonil õnnestunud sulgeda viis farmi.
/nginx/o/2016/05/19/5406397t1hc629.jpg)
Hr Gong nõustus oma 260 koerast loobuma vaid mõni nädal enne seda, kui koerad oleks pidanud minema tapamajja. Ta sõnas, et koeri kasvatatakse ja müüakse Lõuna-Koreas samamoodi nagu näiteks kapsast.
On raske hinnata, milline on hetkeseis koeralihaturul. Loomaõiguslaste arvates tapetakse Aasias iga aasta liha tõttu umbes 30 miljonit koera. Koerad on tavaliselt kas varastatud või metsikud.
Lõuna-Koreas on sellest välja kujunenud lausa eraldi tööstusharu. Riigis on 17 000 koerafarmi ja aastas läheb neist kokku umbes kaks miljonit koera tapamajja. Lõuna-Koreas on nimelt koeraliha söömine sajandeid vana traditsioon. Korealased on oma toidukultuuri üle väga uhked. Isegi need, kes ei poolda koeraliha söömist, kaitsevad seda traditsiooni, kui turistid kipuvad nende kombeid kritiseerima.
Praeguste hindade järgi maksab umbes 35 kilo kaaluv koer farmis 250 dollarit. Kui koeri hakatakse transportima farmist tapamajja, topitakse puuri võimalikult palju loomi ja mõned neist lämbuvad puuris veel enne, kui on tapamajja jõudnud.
Tapamajast liigub liha edasi koeraliharestoranidesse, kus külastajad – enamasti vanemad mehed – naudivad suppi, mis sisaldab juurvilju, vürtse ja rebitud koeraliha. Kohalikud nimetavad seda supiks, mis «teeb kehale head». See roog muutus populaarseks ajal, kui riigis valitses vaesus ja liha polnud kusagilt saada.
/nginx/o/2016/05/19/5406391t1hf851.jpg)
Nüüd on Lõuna-Korea muutunud jõukamaks ja suhtumine toitu ning loomadesse on muutumas. Lemmikloomade pidamine on muutunud tavapärasemaks. Ka varjupaikadest loomade võtmine muutub seal üha populaarsemaks. Ja noorema põlvkonna esindajad leiavad, et koeraliha söömise traditsioon on lausa tülgastav.
14-aastane Kim Yoo-na rääkis, et tema vanaisa on näiteks ta puudli sülle võtnud ja öelnud, et see koer on täpselt paraja suurusega supi tegemiseks. «Ta teeb nalja, aga iga kord, kui ta seda ütleb, võtan ma oma koera tema käest ära,» sõnas noor neiu.
«Millegipärast välditakse avalikult seda teemat, et koeri aretatakse vaid liha tõttu. Arvatakse, et need koerad erinevad kuidagi «normaalsetest koertest» ja seetõttu ei hoolita loomade kannatustest,» sõnas Wendy Higgins, Humane Society Internationali esindaja. «Meie kogemused farmides on näidanud, et sealt võib leida kõiki koeratõuge, kaasa arvatud neid tõuge, mida eelistatakse võtta lemmikloomadeks.»
/nginx/o/2016/05/19/5406395t1hc253.jpg)
Loomaõiguslased loodavad, et koerte vabastamise kampaania kogub riigis populaarsust, seda enam, et 2018. aasta taliolümpiamängud toimuvad Lõuna-Koreas ja riigi maine on seetõttu väga oluline.