P, 4.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uuringust selgub, et peaaegu kogu karusloomakasvatuse toodang läheb ekspordiks

Kerttu-Kadi Vanamb
Uuringust selgub, et peaaegu kogu karusloomakasvatuse toodang läheb ekspordiks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naarits. Pilt on illustratiivne.
Naarits. Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann

Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses. Peaaegu kõik Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse Soomes või Taanis asuvatel oksjonitel, selgub Eesti Maaülikooli läbi viidud Eesti karusloomakasvatuse uuringust.

«Karusloomakasvatuse puhul on ennekõike oluline, et loomade pidamistingimused vastaksid kõigile nõuetele ja järelevalve nende nõuete täitmise üle oleks tagatud,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. «Samas on see on üks väheseid põllumajandusvaldkondi, mis toimib ilma riiklike ja Euroopa Liidu toetusteta, samuti on see maapiirkondades oluliseks tööandjaks. Kuna peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, on kindlasti tegemist ka olulist ekspordipotentsiaali omava majandusharuga.»

Karusloomakasvatuse osakaal põllumajandussaaduste ekspordis on olnud märkimisväärne. Ajavahemikul 2005-2015 moodustas karusnahkade ekspordi väärtus elusloomade ja loomsete saaduste ekspordiväärtusest ligi 2,5%. Karusnahkade tootmisel on toodang suunatud põhiliselt ekspordiks, selgub läbiviidud uuringust.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljakasvatajat. Samas on Kopenhagen Fur oksjonil müüdud aastatel 2014-2015 tšintšiljanahku 43 Eesti isiku poolt, seega võib tegelikku kasvatajate arvu hinnata suuremaks, leiavad uuringu läbiviijad.

Ajavahemikul 2006-2015 on uuringus osalenud ettevõtete andmetel kõikide karusloomaliikide (mingid, hõberebased, sinirebased, kährikud, tšintšiljad) põhikarja üldarv varieerunud 42 200 ja 50 600 karuslooma vahel ning nahaloomadel 127 900 ja 144 800 vahel. Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv kuuekordistunud.

Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse kahel suurel oksjonil, minkide ja rebaste nahad peamiselt Soomes Vantaas asuvas Saga Furs OY ning tšintšiljanahad Taanis Kopenhagen Fur oksjonil.  Oksjonite andmetel moodustas kõikide Eestis toodetud nahkade koguväärtus aastatel 2005-2015 kokku 47,72 miljonit eurot, millest minginahkade väärtus 30,13 miljonit, rebasenahkade väärtus 14,66 ja tšintsiljanahkade väärtus 2,93 miljonit eurot.

Minkide ja rebasefarmides töötas 2014. aastal kokku 74 täistööajaga töötajat, lisaks kasutatakse 10-15 protsendi ulatuses täiendavalt hooajalist tööjõudu. Tšintšiljakasvatuses töötas 2014. aastal kokku 20,5 töötajat.

Uuringu läbiviimisel kasutati Äriregistrist, Eesti Statistikaametist ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust saadud andmeid karusloomakasvatajate ning Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonikeskustest saadud andmeid karusnahkade hinna ja nahku müünud farmide kohta aastatel 2000-2015.

Karusloomakasvatuse uuringu eesmärk oli koostada ülevaade karusloomakasvatuse sektori struktuurist ja majanduslikust olukorrast aastatel 2000-2014. Ühtlasi koostati kaks ülevaadet võimalike arengustsenaariumite kohta, mille kaudu hinnati karusloomakasvatuse võimaliku keelustamise või kasvatamise nõuete täitmise potentsiaalset majanduslikku ja sotsiaalset mõju.

Märksõnad
Tagasi üles