/nginx/o/2012/07/05/1202136t1he4ab.jpg)
Täna esitletakse Riigikogu maaelukomisjonis karusloomakasvatuse lõpparuannet, mis telliti seoses loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esitatud märgukirjaga karusloomakasvanduste keelustamiseks.
Loomade eestkostjad: karusloomakasvatuse mõjuanalüüs ei ole erapooletu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomuse hinnangul ei ole analüüs piisavalt erapooletu. «Juba asjaolu, et uuringu teostajaks on Maaülikool, kus muuhulgas õpetatakse ka karusloomakasvatust, jätab uuringust kallutatud mulje,» ütles Loomuse juhataja Kadri Taperson. «Milleks muuks kui kallutatuseks saab nimetada sedagi, et uuringu koostajate hulka kuulub ainsa asjatundjana väljastpoolt Maaülikooli ka Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse liige.»
Loomade eestkostjate arvates on küsitavad ka eetika ja loomade heaolu peatükid. «Eetika peatüki keskmes on väide, et seni kuni pole keelustatud teisi loomakasvatussüsteeme, pole põhjust keelustada ka karusloomakasvatust. Loomade kasvatamine karusnahaks on keelatud juba mitmes Euroopa riigis, nende hulgas Ühendkuningriigis, Hollandis, Austrias, Sloveenias ja Horvaatias. Osaliselt on karusloomade kasvatus keelatud Šveitsis ja Taanis. Saksamaal on peagi uksi sulgemas viimased talitavad farmid. Hiljuti toetas Haagi apellatsioonikohus Hollandi mingikasvatuse keeldu eelkõige eetilistel põhjustel olenemata asjaolust, et Holland on maailmas neljas suurim minginahkade tootja. Karusloomafarmide keeldude üle arutletakse pea kõigis Euroopa liikmesriikides. Mitte üheski neist ei ole keelustatud teisi loomakasvatussüsteeme,» selgitas Taperson.
Heaolu peatükis selgub, et aastatel 2012 ja 2013 tehti Veterinaar- ja Toiduameti kontrollijate poolt rebasefarmis paar loomade heaolul põhinevat ettekirjutust, kuna puudusid pesakastid. Tapersoni hinnangul on see kogu mõjuanalüüsist kõige ootamatum osa, eriti kui meenutada just nendel aastatel avalikkuse ette jõudnud salaja filmitud materjale, mida esitleti «Pealtnägijas». Šokeerivas videomaterjalis on näha kitsastes tingimustes ning traatvõrest põrandal elavaid karusloomi, nende rohkeid vigastusi, haavu, näritud sabasid, silmatraumasid ja palju muid karusloomade pidamise nõuete eiramisi.
Mõjuanalüüsiga samal perioodil koostati kaks olulist rahvusvahelist uuringut, millega saab tutvuda siin ja siin, milles jõutakse järeldusele, et ainuke lahendus farmides esinevatele probleemidele on nende sulgemine. Neid uusi uuringuid ega ka ühtegi teist uuringut farmide mõjust keskkonnale lõppuuringus ei kajastatud.
Petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt kogus ühtekokku 1180 digiallkirja ja ligi 9000 käsitsi või e-posti teel antud allkirja. 2014. aasta 21. novembril viis loomade eestkoste organisatsioon Loomus allkirjad ja vastava märgukirja riigikokku. Eelmise aasta juunis toimus Riigikogu Maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Arutelu tulemusel andis Maaelukomisjoni esimees Maaeluministeeriumile ülesandeks koostada mõjuanalüüs, mille viimane tellis Maaülikoolilt.