Tavaliselt räägivad inimesed ikka oma neljajalgsete sõpradega nii, nagu nad suudaks kõigest täpselt aru saada ja ka vastata, kuid ometi ei suuda me täpselt öelda, mida loomad öelda tahaksid.
Mida üritavad kassid meile öelda?
Paljud usuvad, et nende koduloomad suhtlevad nendega kräunudes või haukudes, andes edasi nii kõige lihtsamaid tundeid ja mõtteid. Rootslasest kassiarmastaja Suzanne Schötz uurib, kas kassid on aga suutelised suhtlema erinevate aktsentidega, kirjutab National Geograhic.
Selleks, on Schötz kutsunud uurimuses osalema inimesi ja kasse Lundist ning Stockholmist, sest kahes regioonis on erinevad dialektid. Lisaks dialektiuuringutele, soovib Schötz ka teada saada, kas kasside kräunumised tähendavad erinevaid asju ja kas loomakesed reageerivad erinevalt, lähtudes sellest, kuidas meie nendega räägime.
Kassid kräunuvad peamiselt selleks, et tõmmata meie tähelepanu. Teiste kassidega suheldes kasutavad nad peamiselt haistmis- ning nägemismeelt. Enamik kasse ja inimesi suudavad omavahel mingil määral suhelda, kuid teadlased ei ole veel kindlaks teinud, kas see kasside keel on üldine või on see arenenud konkreetse inimese ja kodulooma vahel.
Inimesed kasutavad tavaliselt kassidega rääkides sarnast, tavalisest kõrgemat, hääletooni. Sarnast tooni kasutame tihti ka väikeste lastega rääkimisel. Schötz keskendub uuringus kasside hääletoonile, et näha, kas tekib erinevusi tõugude ning tujude vahel.
Lisaks laseb Schötz inimestel kassidega erinevate hääletoonidega rääkida ning uurib seejärel, kuidas kassid reageerivad. Sellest peaks selguma kasside eelistus ning see, milline kõneviis koduloomadele tegelikult meeldib.
Uuringu tulemusena loodab Schötz mõista täpsemini, mida kassid meile öelda üritavad. Varsti peaksime suutma teha vahet, kas meie kass tahab lihtsalt natuke midagi filmi vaatamise ajal nosida või tal on tõeliselt kõht tühi.