/nginx/o/2016/04/21/5285435t1h24ae.png)
30. aprillini ootame varjupaigast, hoiukodust või mõnest muust organisatsioonist võetud loomade lugusid. Meile kirjutas Krista Kruus, kellel pajatada südamlik lugu sellest, kuidas ta kohtus Täpi-Liine ja Sassuga.
Varjupaigast võetud loom: Täpi-Liine ja Sassu lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta oli siis 2011 kui sattusin esimest korda Tartu Loomade Varjupaiga heakorrapäevale, tänu millele tekkis suur soov ja unistus ühel päeval mõnele varjupaiga loomale kodu pakkuda. Aasta hiljem õnnestuski üks oma suurtest unistustest ellu viia ja sain pesa pakkuda kassile nimega Täpi-Liine, kelle oli keset maanteed paksude lumehangede vahelt leidnud keegi hea südamega inimene, kes kassikese Tartu Loomade Varjupaika toimetas. Täpi-Liine tundis end meie juures kohe väga koduselt. Pilt räägib enda eest:
/nginx/o/2016/04/21/5285419t1h8cbc.png)
Täpi-Liinet kutsume veel ka teraapiakassiks, kuna ta armastab väga inimese lähedust. Alati kui mõnel pereliikmel kusagilt valutab, läheb kassikene selle koha peale magama ja koheselt on tunda leevendust. Täpi-Liine üheks kiiksuks on tema rituaal enne vee jooma hakkamist. Enne vee lakkumist on tal kombeks lillede kastmiseks mõeldud kannu ees käppadega põrandat kraapida. Naljatades olemegi mõelnud, et niimoodi avaldab ta austust Tartu puhtale joogiveele.
Olles nüüdseks kahe varjupaigast adopteeritud kassi omanik, tean öelda, et nendel loomadel on heas mõttes mingi oma kiiks. Nad suudavad oma vahva olemusega peaaegu iga päev südamest naerma ajada. Seepärast on nendest pildistatud ka ohtralt humoorikaid jäädvustusi. Kõige vaimustavamad on need, mis tulevad ootamatult ja planeerimata ülimalt lõbusad välja:
/nginx/o/2016/04/21/5285423t1h4769.png)
/nginx/o/2016/04/21/5285433t1ha95c.png)
Oma tee on minu koduni leidnud või siis olen mina leidnud tee Sassuni, kellele on olnud au kodu pakkuda alates selle aasta märtsist. Sassu leiti mahajäetud majast, kus elutses 14-liikmeline kassipesakond, kellest on tänaseks enamik oma koju saanud. Kes suudaks sellistele siiratele ja imeilusalt rohelistele silmadele ei öelda?
/nginx/o/2016/04/21/5285435t1h24ae.png)
Sassu kojusoov oli nii suur ja võimas, et purustas varjupaiga poolt pakutud koju viimise pappkasti. Isegi varjupaiga toredad ja heatahtlikud töötajad mainisid, et midagi sellist näevad nende silmad esimest korda, et kass poeb kas või nahast välja, et ainult oma koju saaks:
/nginx/o/2016/04/21/5285437t1hf0a5.png)
Sassu on meie juures elanud küll ainult kuu aega aga on juba praeguseks oma siiruse, lõbususe ja armsusega võitnud kõigi südamed. Tänutäheks oleme oma kätega meisterdanud põneva ronimise atraktsiooni kassidele. Kassikese tänu ja rõõmu võib välja lugeda tema üliarmsatest silmadest:
/nginx/o/2016/04/21/5285445t1hbf2e.png)
Olen tänulik, et saan selle kirjutise ja jäädvustatud fotodega anda panuse varjupaiga vurrukandjate ja sabaliputajate kodu leidmisele ja näidata kui toredad ja armastavad on need loomad, kes ühel või teisel põhjusel on jäänud ilma peremehest, esialgsest kodust või kes ei ole kunagi kodusoojust tunda saanud. Nende loomade tänutunnet ja siirust on tunda juba siis kui neid varjupaika vaatama minna.
Öeldakse, et ükski inimene ei satu meie ellu niisama. Leian, et nii on ka loomadega. Ka nemad satuvad meie eluteele kindla põhjusega, olgu siis selleks õpetamine või näitamine, mis on suur tänutunne, siirus, soe lähedustunne, õnnelikkus või õpetus, kuidas iga päev tunda rõõmu väikestest asjadest.
Tahaksin julgustada inimesi pakkuma kodu ka varjupaiga loomadele või heakorra päevadele minema. See on ka heategu iseendale, sest selliste tegude ja heategevuse ürituste tulemuseks on alati suurepärane enesetunne ja tohutu koostegemise rõõm, mis aitabki üles ehitada rohkem hoolivama ja armastavama ühiskonna. Lõpetuseks jagaksin Karen Davison´i inglisekeelset fraasi - «Saving One Dog Will Not Save The World But Surely, For That One Dog The World Will Change Forever.» (Varjupaiga loomale kodu pakkudes ei päästa Sa küll Maailma aga sellest hetkest alates oled sellele loomale maalinud täiesti teistsuguse pildi Maailmast.)