/nginx/o/2016/04/19/5278787t1h1d9c.jpg)
Loomad suhtlevad mitmete erinevate tehnikate abil, alustades möirgamisest kuni värvivahetuse või mürkainete õhkupaiskamiseni.
Kalad suudavad valetada ning valetajaid tabada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloog ja elektrikalade ekspert Philip Stoddard ei imesta, et osa sellest ohtrast suhtlusarsenalist on valelik. Üksteise usaldamine või mitteusaldamine on loomariigi üks peamisi müstikaid, vahendab National Geographic.
Stoddardi hinnangul petavad loomad ja sealhulgas ka kalad samadel kaalutlustel kui meiegi. Nad tahavad teistega manipuleerida ning näida paremad, kui nad tegelikult on.
Selle tõestamiseks viis bioloog läbi lihtsa katse. Ta andis ühele grupile kaladele nii palju süüa, kui nad jaksasid vastu võtta, teist gruppi näljutas. Stoddard eeldas, et grupp, keda oli hoitud näljas, hoiaks kokku ka energiat ning näeks välja seega vähem agressiivne ning tagasihoidlik.
Siiski tekkis vastupidine efekt. Näljutatud kalad üritasid näida suuremana, kui tegelikult, ning selleks olid nad valmis kulutama suurel hulgal energiat. Ilmselt saavad näljased kalakesed aru, et nende elu ei kesta enam kaua, mistõttu üritavad nad viimse hingetõmbeni leida endale paarilise.
Kui kõik nõrgad kalad on koos ja edastavad korraga väga tugevat signaali, on võimalik, et nad petavad potentsiaalse paarilise isegi ära. Praegu uurivad teadlased veel kalade potentsiaali sellist valelikkust ära tunda.
Teadlastel on siiski juba alust arvata, et kui panna kokku üks näljutatud kala ja üks täissöödetud kala ning samasse akvaariumisse lisada veel neile potentsiaalne paariline, siis suudab viimane välja valida ikkagi selle, kes on tegelikult elujõulisem.