Eestimaa Loomakaitse Liit esitas Pärnumaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti tegevuse kohta kaebuse

Hobune.

FOTO: Eestimaa Loomakaitse Liit/loomakaitse.eu

Eestimaa Loomakaitse Liit esitas Pärnumaa veterinaarkeskuse loomakaitse peaspetsialist Elita Sillari vastu kaebuse, kes kontrollis käesoleva aasta veebruaris Vändra vallas Viluvere külas elava hobuse tervislikku seisundit. 

Kontrolli ajendiks oli veterinaarkeskusele edastatud kaebus, aga loomade tervishoiu ja – kaitse eest vastutav ametnik jättis haige looma virelema ega koostanud isegi väärteoakti.

Kontrollakt koostati hobuse omaniku ütluste kohaselt ja selles nenditi, et hobusele anti toitaineterikka heina asemel põhku. Ametnik leidis, et see on seletatav noorte inimeste puudulikest loomapidamisteadmistest. Ametnik märkis ka, et hobune oli maas lamanud kaks päeva, misjärel tõsteti ta üles köite ja tali abil. Elita  Sillari hinnangul olid just seetõttu ka looma puusanukid ja abaluu tagused hõõrdunud. Lisaks märkis ametnik, et veterinaararst käib looma pidevalt ravimas ja jälgimas. Ametniku aktis märgitu kohaselt on loom juba kosunud ja paranemas ega ole enam alatoidetud. Lisaks kirjutas ta ka, et hobuse nahk on paranemas ning vigastatud kohtade peal on koorikud.

Loomakaitse liidu hinnangul on kontrollaktis tehtud järeldused ja tuvastused rohkem kui naeruväärsed. Liidu juhi Heiki Valneri sõnul räägivad ainuüksi päev hiljem tehtud fotod ning teiste veterinaaride hinnangud üheselt veterinaarkeskuse peaspetsialisti otsuse vastu ning looma tegelik olukord osutus lausa katastroofiliseks. «Ainult pime, hoolimatu või julm inimene võib jõuetuna maas lamava paistes ja veritseva looma terveks tunnistada!»

Tegelikkuses oli hobune täielikus alatoitumuses ja vedelikupuuduses, tal olid lamatised ja maas tekkinud vigastused. Kontrollaktis toodud väide, et looma sööt vahetati välja, ei vasta samuti tõele, kuna neljast hoovi viidud heinarullist ei olnud hobuse ette jõudnud ühtegi. Ka väide, et hobusele antakse mikroelementidega sööta, ei vasta ELLile teadaolevalt tõele. Seega on Elita Sillar ELLi hinnangul ilmselgelt tuvastanud hobuse tervisliku seisundi valesti, mistõttu otsustas liit tema tegevuse peale veterinaar- ja toiduameti peadirektorile kaebuse esitada. Kaebuses nõutakse, et VTA peadirektor kohustaks ametnik Sillarit algatama väärteomenetlust ning kriminaalasja tunnuste (KarS § 264) ilmnemisel edastama asja menetlemiseks politseile.

«Kurb on, et isik kellele on antud riigi poolt õigus ja kohustus loomade heaolu eest seista, ei tee tegelikku tervislikku seisundit märkamagi ning sedastab looma olukorra nii, nagu omanik väidab,» ütles Valner ja lisas, et see tekitab tõsise kahtluse, kas VTA ametnike poolt kontrollitud loomadele heaolu on üldse tagatud. «See pole kaugeltki esimene kaebus selle ametkonna inimeste mittepädevuse või hoolimatuse kohta ja kui seni otsis loomakaitse liit VTA ametnikega koostöövõimalusi, et loomade eest seista, siis nüüd valime teise tee!»

ELL edastas 04.04.2016 avalduse Lääne prefektuurile palvega algatada kriminaalmenetlus hobuse omaniku Kärt-Katrin Korbi suhtes KarS § 264 alusel ja see on ka algatatud. Arvestades hobuse tervislikku seisundit ning seda, et tema näljutamine, ravimata jätmine ja abitus seisundis hoidmine kestis pika aja vältel, on ELLi hinnangul tegemist looma julma kohtlemisega KarS § 264 tähenduses.

«Eeltoodust lähtuvalt palusime politseil kriminaalmenetluses arvestada kõikide asjas esitatavate tõenditega, sealhulgas kuulata täiendavalt üle järelevalvet teostanud ametnik,» ütles loomakaitse liidu jurist Piret Tees.

Pärnumaa veterinaarkeskuse juhataja Raivo Mogilnõi selgitas Postimehele, et praegu on tegemist politsei menetlusega ja Pärnumaa veterinaarkeskusel ei saa ega ole vajadust sekkuda.

«Kui meid milleski süüdistatakse, siis oleme valmis oma menetluskäiku põhjendama.

Hobusega oli pooleteise kuu vältel enne meile kaebuse esitamist (14.02.16) tegelenud mitu loomaarsti. Selleks hetkeks oli hobuse jaoks kriisi hetk juba möödas ning loom oli tervenemas. Samuti ei olnud üheselt tõendatav loomapidamisest tingitud väärkohtlemine. Loomale oli juba detsembri teisel poolel osutatud ravi ja manustatud parasiitide tõrjeks ravimit. Kiire hobuse kõhnumine päädis 14.01.16 hobuse lamama jäämisega, mille järel pöördus omanik loomaarsti poole abi saamiseks. Seoses sellega tekkisid ka lamatised, mis visuaalselt on häirivad. Alates jaanuari keskelt on hobune olnud pideva loomaarstliku hoole all ja ta on tasapisi taastunud. Tegeliku haigestumise põhjusest või mitme asja koosmõjust meil veel selgust pole.

Pärnumaa veterinaarkeskuse ametnik hindas olukorda kohapeal 16.02.16 ja volitatud loomaarst oli eelnevalt juba loomapidamisnõuete kohta ettekirjutused teinud. Kontrollimise hetkel oli loomapidaja asunud neid ka juba täitma.

Kuna antud juhul  oli loom sattunud pigem oma halvas tervislikus seisundis tüliobjektiks kogukonnas ja sellest ei olnud küll talle kasu tõusnud, soovitas ametnik hobune mujale paigutada. Nii nagu selgus, siis mõni päev hiljem hobune ka ära viidi. Milliste kokkulepete alusel, ei ole meile teada, kuid hobuse edasise saatusega hoiame end oma pädevuse piires kursis.

Arvestades nähtut kohapeal ja loomapidaja ning volitatud loomaarsti esitatud seletuskirju kompleksselt, ei pidanud Pärnumaa veterinaarkeskus kuni ootamatult politsei algatatud uurimiseni vajalikuks veel sanktsioonide rakendamist loomapidaja suhtes,» selgitas Mogilnõi.

Populaarne

Tagasi üles