Loomakaitse liit tegi ettepaneku seadusemuudatuseks

Maximus pärast imelist paranemist Foto: Varjupaikade MTÜ

Eestimaa Loomakaitse Liit eesotsas Heiki Valneriga esitas eile justiitsministeeriumile ettepaneku muutmaks kriminaalmenetluse seaduse muutmiseks.

Loomakaitse liit leidis, et Eesti kehtivas õiguskorras ei ole tagatud looma kui kannatanu kaitse seaduses sätestatud olukorras, mil looma tervist ja heaolu ohustab loomaomaniku tegevus või tegevusetus. Lisaks leiab liit, et loomaomaniku reaalne vastutusele võtmine õigusrikkumise toimepanekul pole tagatud.

«Eestimaa Loomakaitse Liidu senine tegevuspraktika annab aluse väita, et kahetsusväärselt sageli esineb Eesti ühiskonnas juhtumeid, mil looma tervis ja/või heaolu (loomakaitseseaduse kohaselt hõlmab heaolu mõiste nii selle füüsilist, kui vaimset aspekti) on sattunud tõsisesse ja reaalsesse ohtu loomaomaniku enda tegevuse või tegevusetuse tagajärjel,» seisab liidu pöördumises. Lisatud on, et sotsiaalne praktika on näidanud, et väärkohtlemise juhtumite puhul pöördutakse esmalt loomakaitsjate poole, samas on organisatsioonide ainus võimalus teavitada vastavat järelevalveorganit või üldkorras esitada süüteoteade. 

«Loomakaitseorganisatsioonidel puudub õiguslik alus olla loomade väärkohtlemise juhtudel asjakohase menetluse pooleks looma kui kannatanu esindaja-eestkostjana. Kuna reeglina on looma suhtes nn esindusõigus looma omanikul, ent vaatlusaluste juhtumite puhul vajab loom kaitset, sealhulgas õiguskaitset just oma omaniku eest, tähendab see loogiliselt, et sellistel tingimustel on loom kui reaalne kannatanu reaalse kaitseta. Nii õiguslikus mõttes, kui sellest tulenevalt ka tegelikkuses ehk füüsiliselt ja vaimselt,» märgib liit avalduses, lisades, et probleem tekib siis, kui järelevalveasutus teeb otsuse, millega ei saa nõustuda või leiab asutus, et menetluse alustamine pole otstarbekas. «Konkreetse looma jaoks tähendab see kannatuste jätkumist ehk kestvat ohusolemist,» märgib liit, lisades, et selline õiguslik olukord muudab loomakaitselise suunitlusega regulatsiooni sisutühjaks.

«Eestimaa Loomakaitse Liidu hinnangul oleks seetõttu võimalik ja vajalik kehtestada loomakaitseorganisatsioonide nn eestkosteõigus teatud tingimustele vastavate loomade (kelle heaolu ja/või tervist ohustab või võib ohustada looma omaniku tegevus või tegevusetus) osas menetlusseadustikus  ehk antud juhul halduskohtumenetluse seadustikus,» teeb liit ettepaneku.

Liidu hinnangul oleks asjakohane omistada loomakaitseorganitele antud kontekstis menetluslik eristaatus, mille kohaselt astuksid organisatsioonid vastavas kohtumenetluses looma kui kannatanu asemele. 

Justiitsministeeriumi pressiesindaja  Maria-Elisa Tuulik sõnas, et saabunud kirjaga tutvutakse täpsemalt, kuid siiani ei ole teada, mis saab olema vastuse sisu ja millal Liidu esindajatega kohtutakse.