Loomakaitsjad: kaebeõiguse puudumise tõttu jäävad loomapiinajad enamasti kriminaalkorras karistamata

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil loomade varjupaiga koer. Pilt on illustratiivne.
Pildil loomade varjupaiga koer. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Täna kohtusid Maaeluministeeriumis ühise laua taga ametnikud ja loomakaitseorganisatsioonide esindajad, et rääkida koostööst ja loomakaitse valdkonna kitsaskohtadest. Üks peamisi teemasid oli loomakaitseorganisatsioonide kaebeõiguse puudumine. 

«Kaebeõiguse puuduliku regulatsiooni tagajärjena jäävad loomapiinajad enamasti kriminaalkorras karistamata. Eesti loomakaitseorganisatsioonide käed jäävad siin kahjuks lühikeseks,» selgitas Loomuse juhataja Kadri Taperson. «Eestis saab ametnike otsust edasi kaevata ainult looma omanik, kes peaks seisma looma huvide ja heaolu eest. Tavaliselt on looma väärkohtlejad loomaomanikud ise. Iseenda vastu aga loomapiinaja kätt ei tõsta, ehk iseennast ta kohtusse ei kaeba,» lisas Taperson.

Olukorra parandamiseks soovivad loomakaitsjad ja ametnikud omavahelist koostööd tihendada ja kohtuda Veterinaar -ja Toiduameti loomakaitseinspektoritega. Jutuks tulid ka võimalikud koolitused erinevatele ametkondadele.

«Rääkisime ka vajadusest rahastada katkematult töötavat üleriigilist loomakaitse infotelefoni. Eestis pakub täna sellist teenust ametlikult VTA ja vabatahtlikel alustel piiratud ajal Eesti Loomakaitse Selts, kuid vajadus taolise häiretelefoni järele on 24 tundi ja 7 päeva nädalas,» rääkis Taperson.

Kohtumisel osalesid Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Seltsi ja loomade eestkoste organisatsiooni Loomuse esindajad. 

Kohtumine toimus Eesti loomakaitseorganisatsioonide koostöövõrgustiku projekti raames, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles