/nginx/o/2015/11/13/4695487t1heb44.jpg)
Eesti põlislooduse sümbolitel meri- ja kaljukotkal, samuti kakkudel, on käes pesitsusperiood ja linnud hauduvad pesal. Keskkonnaamet kutsub kõiki maaomanikke, metsamajandajaid, jahimehi ja teisi looduses liikujaid tagama haruldaste ja keskkonnamuutustele väga tundlike lindude pesitsusrahu.
Keskkonnaamet tuletab kõikidele looduses tegutsejatele meelde vajadust tagada pesitsema asunud röövlindudele, nagu ka kõikidele teistele liikidele, elu tähtsaimal perioodil sigimisrahu. Kotkaste ja teiste kaitsealuste lindude pesitsusterritooriumide kaitseks piiritletud püsielupaikades kehtivad käitumisreeglid, millest Keskkonnaamet on maaomanikke teavitanud. Ohustatud ja haruldaste liikide kaitseks inimeste liikumiseks suletud oluliste alade piire on võimalik näha loodusvaatluste andmebaasi veebikaardil.
«Lähiajal on mõistlik sigimisrahu perioodiks lõpetada pesitsusaladel kõik intensiivsed ja loodust tugevalt häirivad majandustegevused, näiteks metsaraie, jahipidamine ja seiklusturism. Ilmselt me inimesena ei soovi, et keegi võõras meie lastetoas laamendaks. Tagame sellise rahu ka oma haruldastele naabritele looduses,» lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Looduslike ökosüsteemide hea toimimise ja tervise indikaatoriteks on tippkiskjad. Lindudest on sellisteks meie suurimad kotkad, meri- ja kaljukotkad, ning ainulaadse välimuse ja salapärase eluviisiga kakud. Viimastest on haruldasemad kassikakk, karvasjalg-kakk, vöötkakk ja värbkakk. Kõik Eestis pesitsevad kotkad ja kakud on meil looduskaitse all.
Nimetatud kotka- ja kakuliigid eelistavad inimese poolt vähe mõjutatud loodusmaastikke. «Meie võimsate ja erilise eluviisiga röövlindude seisund on võrdluseks ja kohati ka hoiatuseks inimesele tema elukeskkonna kvaliteedi ning seal toimuvate muutuste kohta. Nende lindude väärtustamisega kindlustame ka enda tulevikku,» rõhutas Talvi.
Linnuhuvilised saavad loodust häirimata jälgida pesitsevate röövlindude tegemisi Looduskalendri kaku- ja merikotkakaamera vahendusel.