Koeraga tuleb igal hetkel tegeleda

Rotveiler Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eile tõstatas professor Jüri Allik Postimehe arvamuslõunal teema, miks Eesti koerad on kurjad.

Alliku mõtted tekitasid koerasõprades vastakaid arvamusi ning tänases Postimehe päevaintervjuus avasid Eesti Kennelliidu koertekasvataja Sirje Vets ja loomaarst ja -psühholoog Anu Poopuu teema tagamaid.

Sirje Vets tõi välja, et teda häiris ennekõike see, et toodi välja tõuge, keda inimesed endale võtta ei tohiks, näiteks rotveiler. «Selge on see, et tõuna on rotveilerisse kaitse- ja valveinstinkt sisse aretatud, aga see ei tähenda, et koer sünnib kurjana, selleks teeb teda ikka inimene,» selgitas Vets, lisades, et rotveilerit on väga lihtne kasvatada, sest tegemist on hästi koolitatava koeraga. 

Anu Poopuu märkis, et on riigiti märganud koerte käitumises erinevusi. «Võib-olla on ka nii, et Eesti justnimelt kasvatuse koha pealt peab liikuma edasi. On riike, kus on paremini kogu see kutsikapõlve kasvatus käima lükatud, et ei tekiks nii palju hirme teiste liikide suhtes, sellest tulenevalt on nad tolerantsemad,» selgitas Poopuu, märkides, et olulisim aeg kutsikatel on kolmas kuni neljateistkümnes elunädal, mil koerad suudavad vastu võtta kõike, mis nende ümber on. Kui koerad vastuvõtlikust east väljuvad ning pole kutsikaeas positiivseid kogemusi saanud, tunnevad nad kõige uue vastu hirmu. 

Poopuu sõnas, et oluline on koeraga kogu aeg tegeleda. Nii nagu inimesedki, soovivad ka loomad impulsse kõigile meeleorganitele. Näiteks võib lõpetada koera kausist toitmise ning toidupalakesi hoopis kodu peale ära peita, sest looduses veedavad loomad väga palju aega, et toitu leida. 

Vaata täispikka intervjuud siit.