Kirbunakkus on kõige sagedasem lemmikloomade nahahaiguste põhjus Eestis. Nahakahjustusi ei põhjusta tegelikult kirp ise, vaid looma keha ülitundlikkus kirbu sülje koostisosadele. Allergia vallandamiseks piisab üksikust hammustusest. Samas on vähem tundlikke loomi, kellele isegi massiline kirbuinvasioon, mingeid vaevusi ei tekita.
Kirbunakkust ennetada on palju lihtsam, kui ravida, sest kirbulevik ei piirdu ainult loomaga. Kord majapidamisse toodud kirp vallutab terve kodu: lemmiku magamisaseme, põrandad, vaibad, mööbli, õuemuru. Looma seljas elab täiskasvanud kirp, samas kirbu noorvormid - munad, vastsed ja nukud - arenevad seal, kuhu kirbumunad on looma kasukast pudenenud. Koju toodud kirpudest lahti saamiseks ei piisa vaid lemmiklooma ravimisest, ette tuleb võtta suurpuhastus. Seetõttu on tähtis kirbutõrjevahendeid kasutada profülaktiliselt, olenemata sellest, kas tegu on tõukoera või krantsiga, kas loom liigub rihmas või vabalt, kas teda pestakse-kammitakse regulaarselt või mitte. Ka täiesti tubane kass võib nakatuda õues käiva perekoera kaudu.
Keeruline tuvastada
Loomaomanikud ei usu tihti loomaarsti, kes väidab, et nende lemmik põeb kirbuallergiat. Sügelev kass tavaliselt mitte ei kratsi, vaid lakub end intensiivsemalt, koerad võivad püherdada maas või nühkida selga vastu mööblit.
Vaid harva leitakse allergiaga loomalt kirpe. Putukad, kas jäävad karvade vahel märkamatuks või neid tõepoolest otsimise hetkel looma peal polegi, sest loomad nakitsevad või lakuvad sügelevaid kohti ning neelavad sellega kirbud alla. Allergiat ja sügelust vallandav hammustus on aga juba toimunud ning munadki munetud. Kratsimisest ja põletikust nõrgestatud nahal paljunevad bakterid ja pärmseened. Samuti on uut suuremat kirbuinvasiooni oodata mõne nädala või kuu pärast, mil munad on valmikuteks arenenud.
Kahjuks ei aita nahakahjustuste välimus kirbuallergiat eristada, sest kõik sügelevad või naha kaitsevõimet alandavad nahahaigused näevad lõpuks ühtmoodi välja: karvutud alad, kestendus, kärnad. Diagnoosi võimaldab panna hoopis terapeutiline test, kui tõhusa kirbutõrjeprogrammiga alustades hakkab loom paranema, oligi põhjus tõenäoliselt kirpudes. Tõsisemate nahakahjustuste korral tuleb, lisaks kirbutõrjele, alustada ravi antibiootikumide või ravišampooniga. Sel juhul on diagnoosi panemine veelgi keerulisem – pole lihtne vahet teha, kas paranemisele aitas kaasa kirbutõrje või teised ravimid.
Valik on lai
Kirbunakkuse ennetamiseks ning raviks loodud preparaadid on müügil loomakliinikutes, õige kasutamise korral on need väga tõhusad. Populaarseimad on erinevad täpilahused, mis looma turjanahale manustades kiiresti imenduvad või levivad, naharasu või vere kaudu, üle kogu keha ning kirbuga kokkupuutes selle kiiresti surmavad. Ajaga täpilahuse toime üha kahaneb, manustamist tuleb korrata regulaarselt enne ravitoime lõppemist, mis enamiku toodete puhul on neli nädalat enne ravimi mõju kaotamist. Ravimkaelarihmade toime on pikaajalisem, varieerudes kolmest kaheksa kuuni, kaelarihm ei sobi aga kõigile – rihm võib kaduda võsas joostes, sellega ei tohi minna ujuma, ettevaatlik tuleb olla lastega ja teiste loomadega peredes.
Kirbutõrjevahendi juurde kuuluv ravimi infoleht pole ravimile lisatud ilmaasjata ning tuleb enne kasutamist läbi lugeda. Näiteks ostes ühe ampulli suurest karbist ja kasutades esmakordselt preparaati, küsige ise infolehte kui müüja ravimiga seda kaasa ei anna. Paljud koertele mõeldud tõrjevahendid on kasside nahale sattudes lausa eluohtlikud, näiteks Advantix. Loomi, kes on harjunud koos mängima, võikski ravimi manustamise järel paar tundi eraldi hoida.
Järjepidev tegutsemine
Toasoojuses on kirbud aktiivsed aastaringselt - kui kirbud on juba tuppa toodud, tuleb ravimit kasutada talvekuudelgi. Ühtlasi on vaja, samaaegselt looma ravimisega, hävitada kirpude noorvormid keskkonnas. Enamikul uuematest toimeainetest on ka mingi toime kirbu vastsetele, kui need looma kehalt pudenenud nahatükikesi söövad. Samas ei pruugi sügavale põrandapragudesse pugenud vastsed ja munad loomaga (seega ka ravimiga) kontakti sattuda ning korteri kirbuinvasioonist vabastamine võtab, ainult täpilahustele lootma jäädes, kaua aega. Looma ase tuleb pesta kuuma veega, kõik siseruumid koristada põhjalikult tolmuimejaga ning suurpuhastuse järel töödelda põrandapind ja mööbliesemed spetsiaalse kirbunoorvormide hävitamiseks ettenähtud aerosooliga. Kirburavimi ebaregulaarne manustamine ja keskkonna töötlemata jätmine on olulised põhjused, miks paljud loomad nahahaigustest lahti ei saa.
Võitlus kirpudega võib kujuneda tüütuks ja pikaajaliseks, vaid järjekindel tegutsemine viib sihile. Ennetamine on tänu saadaolevatele kasutajasõbralikele preparaatidele lihtne, efektiivne ja ohutu viis säilitada oma lemmiku tervist ning hulgaliselt närvirakke iseendal.