/nginx/o/2016/03/09/5140083t1hd418.jpg)
Varjupaikade MTÜ vabatahtlikud Hetty Nõmmann ja Hanna-Mai Ressar otsustasid täide viia pikka aega küpsenud plaani pakkuda varjupaigas elavatele koertele hoopis teistsuguseid kogemusi.
Tublid vabatahtlikud viisid varjupaiga koera kohvikusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdrukud võtsid nõuks külastada kohalikke kohvikuid ja pubisid, et tuua vaheldust tavapärastele jalutuskäikudele ja treeningutele. Esimeseks sihtpaigaks valisid Pärnu koduta loomade varjupaiga vabatahtlikud Aleksandri pubi. Kaasa otsustati võtta omaniku haigestumise tõttu varjupaika sattunud Kelly, kes, muide, otsib endale armastavat peremeest. Kelly näol on tegemist võrdlemisi suure koeraga, kes hea tahtmise korral võiks laua pelgalt keelega «ära koristada». Tegelikkuses pidas Kelly end suurepäraselt üleval.
Oma vabatahtlike blogis kirjutavad Hetty ja Hanna, et Aleksandri pubi valiti seepärast, kuna teati, et neljakäpalised on sinna oodatud. Pubi ette jõudes oli Kelly ähmi täis: autosõit, võõras koht ja liiklusemüra olid koera ärevaks teinud. Vabatahtlikel õnnestus Kelly aga patsutustega maha rahustada. Murelikuks tegi Hettyt ja Hannat fakt, et Kelly möödamineva koera peale ähvardavalt klähvima hakkas. Juhul kui pubis oleks olnud teinegi koer, poleks tandem saanud sinna minna.
Istumiskohaks valiti laud, kust inimesi pidevalt mööda käib, ent mille naabruses ei istunud kedagi. «Koera nägemisel ei teinud personal teist nägugi, sest koertega on nad ilmselt harjunud. Kellyt pubis olemine tundus et ei häirinud, sest ta küll oli selline veidike ähmis, kuid rahunes üsna ruttu maha ja kohe kindlasti ei tundnud ta end ebamugavalt - kordagi kogu külastuse ajal ei kihelenud ta ukse poole, alguses seisis ja jälgis ümbritsevat,» kirjutavad tüdrukud.
Kellyle toodi kausitäis vett, eriti tähelepanuväärseks peavad neiud asjaolu, et tegemist oli just nimelt koerakausiga. Samal ajal kui tüdrukud einestasid, ei jäänud ka Kelly ilma: teenindaja pakkus koerale taldrikul viinereid.
/nginx/o/2016/03/09/5140055t1hc283.jpg)
Pubist lahkuti hea tujuga ning koos mõlgutati mõtteid, kuidas Kelly teiste koertega leppima saada. Eriti rõõmsad on tüdrukud selle üle, et pubis tervitati neid heatujuliselt ning hoolitseti ka neljajalgse vajaduste eest.
Täispikka lugu loe tüdrukute blogist!
Varjupaikade MTÜ hoolealused liiguvad Pärnus, Viljandis, Läänemaal, Virumaal, Valgas ja Võrus oranžide kaelarättidega, millel kiri «Otsin kodu». Koertele võib julgelt ligi astuda ning pai teha.
Aleksandri pubi esindaja Thea Kask sõnas, et tal on hea meel, et külastajad positiivse elamuse said.
«Meie pubisse on hästi käituvad ja sõbralikud koerad alati oodatud. Kui teinekord ka natuke vallatum loom on ja tahab õppida korralikuks, siis on vaja ainult teenindajat teavitada. Koeri käib meie pubis päris tihti, vat et pea igapäev. Pakume neile alati puhast joogivett ja vahest preemiaks ka väikest viinerit.»